Valgustus ei tohi põhjustada loomale stressi ega ebamugavust. Koera õiglusmeele solvamise vältimiseks pead olema arukas ja õiglane. Ta korjas ühe lahtipääsenud koera laialiaetud lambad mitmekümnehektariselt põllult kõik kokku ja juhatas tagasi meie poolt ülesseatud aiast plehku pannud lambaid. Ükski omandatud käitumisjoon ei ole piisavalt tugev, et selle võimsa instinkti üle täielikult domineerida. Põhja-Pärnumaa valla uus eeskiri hakkab kehtima 1.

Home Tõuühing Artiklid Karjatamiskoolitus karjakoertele Karjatamiskoolitus karjakoertele Panin kirja, mida enda jaoks Suurenenud tugevus ja suurendamine liige pidasin ja kuidas mina kõike nägin ja aru sain.

Täiesti võimalik, et keegi sai teisiti aru, oleks väga tore teada ka teiste nägemust, sest polnud kogu aeg ringi ligi ja miskit võis nägemata-kuulmata jääda.

5 fotonippi, mis aitavad koertel lapsendada

Esimene asi, mis karjatamisel tarvis, on koera huvi töö vastu ja instinkt. Koerte karjatusinstinkt väljendub karja kokku ajamise ja koos hoidmise vajaduses-soovis. Minu koera emal märkasime noore koerana seda kartulipõllul, kui maas lamavale koerale tekkis momentaalselt elu sisse, kui üks inimestest põllult lahkus.

Artikkel, mis käsitleb koerte instinkte nö. Koera käitumist mõjutavad teatud põhiinstinktid, mida pead teadma, kui tahad oma koerast aru saada.

Kohe oli paanika — kari jookseb laiali. Sama toimus seenemetsas, kui hargnesime — pendeldas kuni metsast lahkumiseni kõigi vahet, et nö karjal silm peal hoida. Algul tegi meile nalja ja ei osanud miskit asjast arvata. Veidi hiljem lasime ta lammaste juurde ja sama variant seal, ainult, et alamad karja Suurenda palliga liiget pidid juba sõna kuulama ja aeti aianurka kokku.

Sel ajal tekkis minus ka huvi koertega karjatamise vastu. Kuna me oma katse tulemustega muud peale ei osanud hakata, kui tõdeda, Koera liikme suuruse foto instinkt on olemas aga meie ei oska seda ära kasutada jäime ootama just taolist koolitust nagu novembris meie juures toimus.

Karjatamiskoolitus karjakoertele

Nüüd, kolm aastat peale esimesi katseid olime koolitusest osa võtmas ja tegutsemas juba oma Koera liikme suuruse foto — seitsmekuuse corgi Suusiga. Suusi kutsub lambaid korrale. Kuidas koer omaniku käsu — vile peale lambaid mööda põldu siia või sinnapoole juhtis ja tegi just seda, mida sooviti saime näha Swedu etteastes.

Ta korjas ühe lahtipääsenud koera laialiaetud lambad mitmekümnehektariselt põllult kõik kokku ja juhatas tagasi meie poolt ülesseatud aiast plehku pannud lambaid. Tema valvas kogu aeg ka karjatamise ringi aia taga, et söösta appi karjatama või püüda kinni tarast põgenevad lambad. Eksperimendina prooviti karjatada ka hanesid aga nood otsustasid seepeale minema lennata. Kõik lõppes siiski hästi.

Tundub nagu oleks näinud head dokfilmi, mitte kõike reaalselt. Lambad väsitati algul veidi ära, värskelt välja pääsenud lammas kipub kablutama, nagu koergi õue pääsedes. Kõigepealt pandi koerad oma m pikkuse põhimõtteliselt plastkattega kaetud pesunööri meenutava rihma otsa ja jälgiti nende reaktsioone.

Esimese asjana üritati koertele selgeks teha, et tööd tehakse vaikselt, ei tohi haukuda lammaste peale.

Vajadusel võttis Kimmo appi pika plastkaika ja ehmatas koera tokiga nina ette maha lüües. Koera ei tohi lüüa ja selliseid poose võtta nagu varrukatrennis tehakse, et nüüd kohe tulen kallale. Plastist tokk käis sipsti koerale nina ette ilma ühegi sõnata kohe, kui lärmama hakkas ja rihmatõmbele ei reageerinud.

Koerale peab jääma mulje, et miski ülim jõud ei luba tal haukuda, mitte et inimene kaklema tuleb. Pärast toimus loomulikult leppimistseremoonia Teine oluline asi oli distants.

Koer ei või minna karja sisse ega liiga lähedale. Ta võib liikuda kasvõi 10 meetri kaugusel aga lähemale, kui mõni meeter ei tohiks minna — kaob ülevaade karjast. Ei ole vaja, et koer jookseb, võib täiesti rahulikult kõndida karja järel. Jooksvat koera hakkavad lambad kartma ja võivad rabelema hakata, parem, kui koer rahulikult lähenedes nad liikuma ajab. Seda esialgu kõigile koertele õpetatigi ja ka lammastele sest nemadki polnud harjunud, et koertega neid nö liigutatakse.

06 nädala 45 artikkel

Koera liigsel lähenemisel kamandati ta maha heitma, paigal püsima vm, mis mingile koerale oli õpetatud või omasem. Igale ettesööstule või katsele hakata rebima järgnes hoo maha võtmine seisma jäämise ja käsu, rihma tõmbamise või vajadusel madjakasahmakaga nina ette. Kõigil koertel oli peale paari korda ringis käiku aimdus asjast tekkinud. Korraga oli koer ringis minutit ja alati lõpetati asi positiivse koha peal, kui ta hästi oli käitunud. Kimmo jagab juhtnööre. Foto: Keida Raamat Koerad olid väga erinevad.

Uued eeskirjad: Narva 1-meetrise rihma nõue ja Pärnumaa koerte heaolu sätted

Tõudki äärmuslikud nii suuruse, iseloomu kui välimiku poolest: vana-inglise, šveitsi ja hollandi lambakoer, pikakarvaline collie, bordercolli, berni alpi karjakoer ja corgi. Oli neid, kes kippusid ründama või mängima, haukuma või võtsid asja väga flegmaatiliselt. Igal tõul ja koeral omad arusaamad ja iseloom ju. Vastavalt vajadusele neid siis ka õhutati või pidurdati.

Oma erinevatel viisidel said nad kõik toime.

Ja see oligi asja eesmärk. Koerad, kel polnud ründamise tahtmist või kes juba mingil määral enne olid lambaid näinud ja esimese etapi läbinud, lasti ilma rihmata töötamist harjutama.

Koer pidi liikuma teisel pool karja ja selle oskuse kinnituseks tuli kiita koera, kui ta läks ise teisele poole või liikus inimene teisele poole, et koer jääks õigesse kohta ja ikka kiita.