Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aine aatomite vahel. Alles ülejäänud neljas kursuses hakkame süstemaatiliselt kasutama füüsika keelt. Ja tõenäoliselt tahate teha kõik endast oleneva, et mitte olla see tüdruk, mistõttu otsisite selle artikli üles! Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele mehed , naised ja karikavõitjatele mehed , naised Vallakantseleist väljastatavate vallavalitsuse õigusaktide ja vallavalitsuse istungite protokollide ning nende väljavõtete õigsus kinnitatakse vallavalitsuse asjaajamisjuhendi kohaselt.

Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise kõrgeima kategooria andmine.

Millised on mõned faktid peenise keskmise suuruse kohta?

Ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Esimene korvpalliväljak Springfieldi kolledžis Korvpalli leiutas Aastal peeti seal ka esimene ametlik võistlus, mis lõppes 1 : 0. Ainukese korvi viskas William R. Mänguväljak ja varustus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalliväljak Korvpalli mängitakse tasasel 28 × 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 × 14 [1]. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega.

Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,90 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 × 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korvmis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrkmis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel. Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpallirõngas, võrk ja tagalaud Väljaku keskel on 3,6-meetrise läbimõõduga keskring.

Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9—78 sentimeetrit ning kaaluma — grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2—1,4 meetri kõrgusele mõõdetakse palli pealt. Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.

Korvpallid Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest, milleks on tavaliselt ketsid. Aastast on keelatud kanda võistlusvormi all t-särki [2]. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit.

Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4— Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20—25, 30—35, 40—45 ja 50— Korvpallitossud on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega.

Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega muid potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid.

Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks.

Mängu eesmärk ja korraldus[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast enam kui kolmemängulise turniiri korral 12 Liige omatehtud liikmete suurendamiseks, kellest 5 on korraga platsil.

Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.

Korvi langenud pall Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad Kuidas jalgade suurus on seotud liikme suurusega nummerdamata.

Seega täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Üks olulisemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Üldiselt peab surnud pall enne elus palliks muutumist käima läbi kohtuniku käest.

Teksti suurus

Palli staatus määratletakse selleks, et oleks selge, millal mängija võib palli käsitseda ja millal mitte. Enamiku reeglite rikkumisi saab esineda vaid elus palli puhul. Näiteks surnud palliga võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Mängija on alas kus vise on väärt 3 punkti, tema mõlemad jalad on joone taga Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas.

Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Seega kui mängija seisis palli saamise hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus.

Õigusaktis oleva 10m3 suuruse õhuruumi puhul on tegemist miinimumnõudega mitte soovitusliku sobiva tööruumi suurusega. Tööruumi suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka töö tegemiseks vajalikku mööblit, seadmeid ja muid töövahendeid.

Arvestada tuleb milliseid tööliigutusi töötaja tegema peab ja kas tal on piisavalt ruumi, et tööliigutusi teha nii, et oleks pidevat ohtu ennast näiteks vastu laua serva ära lüüa. Igal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada just sellel tasemel oluliste seadus­pärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele tasemetele iseloomulikest nähtustest.

Universumi struktuuritasemetega tutvume lähemalt allpool p. Praegu aga märgime vaid, et maailma kohta kasutatakse sageli ka mõistet loodus. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused mõttemaailm, tundemaailm jne.

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Loodus ld natura on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritse­vale mentaalset ehk vaimset komponenti kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne sisaldavale kesk­konnale, mida nimetatakse kultuuriks.

Veidi ette­ruttavalt olgu veel öeldud, et kui me peaksime kaasaegse füüsikalise looduskäsitluse kokku võtma vaid ühteainsasse lausesse, siis oleks see lause järgmine: Kõik koosneb ainest ja väljast.

Volikogu liikmed ja volikogu komisjonide liikmed saavad volikogu järgmise istungi päevakorras olevate eelnõude ja asjassepuutuvate dokumentidega tutvuda vallakantseleis volikogu istungi toimumise nädala esmaspäevast alates. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle algatajale. Volikogu esimees määrab iga eelnõu välja arvatud organisatsioonilised küsimused arutamiseks vähemalt ühe komisjoni. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil. Muudatusettepanekud esitatakse vallasekretärile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele.

Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Lähemalt tutvume nende erinevustega käesoleva õpiku kolmandas ja neljandas peatükis. Universumis on väga erineva suurusega objekte. See Maast algav pildirida lõpeb Linnutee galaktikaga. Taevakehade kujutised võivad olla samasuured, ent tegelikkuses on Maa Linnuteest ligikaudu korda väiksem.

Oleks Linnutee läbimõõt m, poleks Päikesesüsteem selles suurem kui liivatera. Nagu juba ülalpool öeldud, esineb looduses tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seadus­pärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest.

Näiteks seletavad gümnaasiumi Mehaanika kursuses õpitavad Newtoni seadused ja gravitatsiooniseadus väga hästi Päikesesüsteemi komponentide planeetide, asteroidide, komeetide jne liikumist. Seejuures pole üldse olulised Elektromagnetismi kursuses uuritavad elektrijõud, mille vahendusel aineosakesed moodustavad kehi.

Ammugi pole Päikesesüsteemi toimimise mõistmiseks vaja teada näiteks bioloogias kehtivaid pärilikkuse seadusi. Erinevad loodusteadused tegelevad looduse erinevate struktuuritasemetega. Looduse struktuuritasemed ning neile tasemetele iseloomulikud objektid. Tabelis 1. Mõõtmete skaalal on igal ülemisel real paiknevad objektid vastava alumise rea objektidest ligikaudu kümme korda pikemad-laiemad. Kui tegemist on mitte enam järgmise, vaid juba ülejärgmise reaga, siis on mõõtmete erinevus juba sajakordne.

Nii on näiteks laps ligikaudu 10 korda pikem meriseast, merisiga aga omakorda korda pikem algloomast ca 1 mm pikkusest amööbist või vetikast. Kolmandas veerus on märgitud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia.

Mõistagi on see kõige rohkem üpris tinglik, sest näiteks keemia ning bioloogia piirmiste harude uurimisobjektide mõõde 1 — nm on ligikaudu ühesugune. Seega on erinevate loodusteaduste tegevusväljad üpris suures kattumises. Näiteks mingi uurimistöö liigitumine kas bioloogiaks või keemiaks sõltub eelkõige sellest, kas kasutatakse bioloogia või keemia teaduskeelt mõistetesüsteemi. Skeem pakub meile ka hea võimaluse õppida või korrata mõõtühikute eesliidete süsteemi kilo- mega- giga- jne.

Mis on loodusteaduslik meetod? Kui palju me oskame seda igapäevaste küsimuste lahendamise juures rakendada? Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele Kuidas jalgade suurus on seotud liikme suurusega kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi.

Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse andmete kogumise järel püstitatakse hüpotees oletus, kuidas asi võiks ollaseejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment või sihipärane vaatlusviiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.

Loodusteadus­likust meetodist tuleb lähemalt juttu edaspidi p. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning sobivat terminoloogiat kasutades edasi antud nähtusele iseloomulikke jooni vastab küsimusele kuidas? Loodusnähtuse seletus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest vastab küsimusele miks? Seletus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Miks-küsimuste ahelad lõpevad füüsikas reeglina printsiipidega, sest printsiipe me ei oska enam seletada.

Me nendime, et loodus lihtsalt on selline. Pädevaks nimetame ennustust, mis täitub ennustatud nähtus toimubki. Loodusteadusliku ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusteaduste ja põhjuslikkuse seostest tuleb lähemalt juttu käesoleva õpiku 4.

Looduse erinevad struktuuritasemed ei ole üksteisest täiesti sõltumatud. Tallinnas asuva Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nimes ja tegevustes saavad kokku koguni kolm loodusteadust.

Teeme nüüd kiire ülevaate neist loodusteadustest, mida koolis õpitakse omaette ainena. See tähendab astronoomia ja kosmoloogia vaatlemist osana füüsikast, geoloogia pidamist üheks osaks geograafiast ning inimeseõpetuse ja ökoloogia käsitlemist osana bioloogiast. Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse.

Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Juhul kui see ei ole võimalik töötamiskoha eritingimuste tõttu, tuleb töötajale ette näha piisav liikumisruum tema töötamiskoha läheduses.

Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m inimene kuni km maailmajaod. Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi.

Korvpalliorganisatsioonid[ muuda muuda lähteteksti ] Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise kõrgeima kategooria andmine. Ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Esimene korvpalliväljak Springfieldi kolledžis Korvpalli leiutas

Bioloogia tegevusvaldkond looduse struktuuritasemete skeemil ulatub bioloogilist infot kandvatest molekulidest DNA kuni looma- ja taimekooslusteni välja. Skeemil on valitud bioloogia uurimisobjekti mõõtmete tinglikuks vahemikuks 1 mm kuni 10 m, ehkki ökosüsteemid võivad osutuda veel palju suuremateks. Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aine aatomite vahel. Keemia tinglik spetsiifiline tegevusala struktuuritasemete skeemil ulatub aatomi läbimõõdust 0,1 nm kuni suure molekuli mõõtmeni nm.

Pildil on võrrandite süsteem, mille mõnedel lihtsustatud variantidel toimib tänapäeva ilmaennustus ja kliima modelleerimine. Mõistagi oli kõik eelnev käesoleva õpiku kontekstis vaid taust füüsika kui loodus­teaduse määratlemisele. Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid. Füüsika opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni Universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad.

Kõik loodusteadused püüavad tänapäeval üha rohkem muutuda täppisteadusteks, opereerides eelistatult arvuliste andmetega ning kasutades andmete töötlemisel ja oma mudelite kirjeldamisel matemaatikat. Kõige rohkem on see seni õnnestunud füüsikal. Seepärast pole liialdus öelda, et füüsika uurib looduse põhivorme ainet ja välja täppisteaduslike meetoditega. Loodusteaduste vajadus matemaatika järele on erinev, suurenedes liikumisel geograafia ning bioloogia juurest üle keemia kuni füüsikani.

Füüsikat eristab teistest loodusteadustest kõigepealt matemaatiliste meetodite kõige ulatuslikum rakendamine. Füüsika üks eesmärke on luua loodusest kõige üldisemaid mudeleid.

  • Kuidas teha vaakum ise suurendada liige
  • Tänaseks on õppekava muutunud ja FLA osa selles vähenes oluliselt.
  • Optimaalne liikme suurus seksis

Pildil on Maa, Kuu, Merkuuri ja Päikse planetaarmudel, mis annab edasi olulisema informatsiooni nimetatud planeetide liikumise kohta.

Füüsika käsitleb füüsikalisi objekte. Üldiselt on objekt see ese, nähtus või kujutlus, millega meie inimesed kui subjektid — parajasti tegeleme. Füüsikalisteks objektideks on eelkõige esemed füüsikas öeldakse — kehad ja kõige üldisemad looduse nähtused sulamine, aurustumine, laetud kehade tõmbumine või tõukumine jne.

Kehade vastastikmõjusid tõmbumist või tõukumist vahendavad väljad on siis mõistagi ka füüsikalisteks objektideks. Tuntuimateks näideteks väljade kohta on elektriväli ja magnetväli, millega oleme põhikoolis juba natuke tutvunud.

Kuidas jalgade suurus on seotud liikme suurusega Kas on voimalik suurendada peenise koore abil

Laiemas tähenduses võib füüsikalisteks objektideks nimetada ka loodust uuriva inimese vaatleja välja mõeldud objekte, niivõrd kui need kontrollitavalt suhestuvad looduses reaalselt eksisteerivate objektidega. Selles mõttes on füüsikalisteks objektideks näiteks füüsikateooriates esinevad hüpoteetilised osakesed, mille olemasolu pole veel täielikku katselist kinnitust leidnud.

Füüsikaliste objektide lihtsustatud mudeleid leiab näiteks arvutisimulatsioonides.

Kuidas jalgade suurus on seotud liikme suurusega Koik, kui liikme suurused

Selles simulatsioonis jäetakse arvestamata terve hulk viskekeha liikumist mõjutavaid faktoreid. Füüsika kujundab füüsikaliste objektide kõige üldisemaid mudeleid, mida laialdaselt kasutavad ka teised loodusteadused.

Loodus on väga mitmekesine, mistõttu uuritava objekti kõigi omaduste samaaegne arvestamine on üldjuhul võimatu ja sageli ka mitte­vajalik. Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on antud kontekstis olulised.

Füüsika kui loodusteaduse olemust õigesti mõistes tuleb arvestada, et füüsika kooliülesanne on arutlus ülesande koostaja poolt ette antud mudeli raames ja mudeli täpsustamisel muutub ka ülesande vastus. Kui me näiteks uurime kahuri laskekaugust, siis on kasutatava mudeli kõige tähtsamaks tingimuseks kiirus, millega mürsk kahuritorust välja lendab. Küsimuse all ei ole isegi mitte liisingu kui sellise ümberkorraldamine, vaid kõigest summalise piiri seadmine, kui sedagi!

Seni on piirdutud lihtsalt moraalilugemisega, mida tõsi küll, on samuti vaja. Sel korral oleks mõistlik siiski mingeid sisulisi muutusi teha.

Kusjuures, nagu öeldud, inimesed ei oota mitte alati seda, et kõik ära kaotataks, vaid ka lihtsurelik mõistlikke soodustusi kasutada saaks.

Näiteks, kui riigikogu liige käib kohtumas valijatega Põlvast, siis saab ta valijate toitlustuskulud kenasti hüvitada lasta, mis sest et tegemist ei ole mitte niivõrd riigikogu liikme tööga, kuivõrd pigem tema isiklike valijate "moosimisega" järgmiste valimiste ootuses st see võib olla ka täiesti isiklikest huvidest kantud. Kontrast — alates Kuidas oleks — taastaks järsku siseriikliku päevaraha? Lihtsalt, et alati ei jõua kõik just sinna toituma, kus riigikogu liige valijaga parajasti kohtub, kuid see ei tähenda, et kõht tühi ei oleks… Samuti tuleks üle vaadata kodust tööle sõitmise kulusid puudutav maksuregulatsioon — tegemist on ju puhtalt kuluga, mida töötaja kannab selleks, et teenida tulu, töötasu.

Kas nad on siis tõesti kõige rikkam ühiskonnakiht, kes võib vabalt need kulud niisamagi kinni maksta? Iseenesest on mõneti üllatavast kohast isegi väike algus tehtud nn grüünes käimise kulude osas. Nii selgitas näiteks Maksu- ja Tolliameti peadirektor motivatsiooniürituste korraldamise võimalusi MTA-s.

Navigeerimismenüü

Tegelikult oli just tema see, kelle juhtimisel motivatsiooniürituste korraldamise võimalus MTAs Selle mõte on võimaldada ameti 12 osakonnal kord-paar aastas väljaspool töökeskkonda oma kollektiiviga kokku saada. Näiteks minna Riigimetsa Majandamise Keskuse RMK alale matkale ja pidada pärast seda tööalane arutelu teemal, mis on saavutatud ja kuidas edasi minna.

Peale selle sai külastatud väga palju erinevaid talusid nii Järvamaal kui ka mujal Eestis, kohtutud erinevate piirkondade inimestega, kohtutud ja arutelusid läbi viidud erinevate omavalitsuste volikogude fraktsioonide, valitsuste esindajatega, ettevõtjatega.

  1. Looduslikud vahendid liikme suurendamiseks
  2. e-õpik : Füüsikalise looduskäsitluse alused
  3. Minu liige vahenes jarsult summa

See ongi tobe, et kui tehakse suvepäevad, siis püütakse sinna otsa mingi näilik õppemoment sättida, et maksukohustustest pääseda — tegelikult ongi ju ülioluline töötajate panemine uude situatsiooni, võimaldada neil paremini üksteisega tutvuda, teadmisi vahetada või mida tahes. See peakski olema mingis osaski vähemalt maksuvaba, sest see on n-ö osaliselt ettevõtlusega seotud kulu nagu külaliste ja äripartnerite vastuvõtukulugi.

Ma olen nõus, et piiramatult ei peaks saama neid kulusid maksuvabalt kanda, kuid olge mõistlikud ja hõlmake ametlikud sellised grüünes käigud vastuvõtukulude mõiste alla!

Pange tähele, kui inimesed saavad ise teha ka sarnaseid kulusid, siis on vimma ka vähem. On selge, et mingis osas tuleb riigikogul praktikat muuta ning ilmselt liisingute kasutamist korraldada kas siis riigi enda autoparki suurendades või kasutussuhteid soosides, kuid see ei ole ainus millega tegeleda.

Kuidas jalgade suurus on seotud liikme suurusega Kas paksuse liige

Meelepaha on enamasti põhjustatud ebavõrdsusest. Kui töötajad ja tööandjad saaksid samuti kulusid mõistlikult kanda kodu ja töökoha vahelised sõidud, elamiskulud ümberasujatel, siseriikliku lähetuse päevaraha, motivatsioonikuludsiis ei ärritaks nii mõnigi kulu inimesi sugugi nii nagu praegu.