Juhatuse liige ei või osa võtta hääletamisest, kui otsustakse nõusoleku andmist tehingu tegemiseks Seltsi ja juhatuse liikme vahel, samuti Seltsi ja juriidilise isiku vahel, milles juhatuse liikmel või tema lähikondlasel on oluline osalus. Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Liikme ühistust väljaarvamise otsustab juhatus. Liikme õigused 7.

Ühistust väljaarvatav ühistu liige peab ühistust väljaastumisel tasuma ühistule mõistliku hüvitise, kui tema väljaarvamine põhjustab vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. Liikme ühistust väljaastumise ja väljaarvamise päev, liikmesuse lõppemine Surnud liikme liikmesus loetakse lõppenuks tema surmapäevast, sõltumata sellest, millal teeb ühistu juhatus vastavasisulise liikme väljaarvamise otsuse.

Liikme suurus on proportsionaalne

Liikme varalised õigused ja kohustused lõpevad jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud punktis Liikme mittevaralised õigused lõpevad punktis Liikmesuse üleandmine Liikmel on õigus igal ajal liikmesus kolmandale isikule üle anda. Liikmesuse üleandmiseks esitavad ühistu liige ja isik, kellele liikmesus soovitakse üle anda, juhatusele ühise kirjaliku allkirjastatud avalduse, milles ühistu liige kinnitab, et ta soovib liikmesuse teisele isikule üle anda, ning milles isik, kellele liikmesus üle antakse, avaldab soovi ühistu liikmesus üle võtta ning kinnitab ka seejuures, et on tutvunud ühistu põhikirjaga, annab nõusoleku võtta üle ühistu liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused, millega ta astub ühistu liikmeks liikmesuse üle andnud liikme asemele.

Juhatus kontrollib, kas isik, kellele liikmesus punkti Juhatus teeb otsuse ühe kuu jooksul alates punktis Kui ei esine punktis Juhatuse otsuse tegemise päevast loetakse liikmesuse üle võtnud isik ühistu liikmeks. Kui juhatus liikmesuse üleandmisest põhjendatult keeldub, jääb ühistu liikmeks liikmesuse üleandmist soovinud isik.

Juhatus edastab liikmesuse üleandmise või sellest keeldumise otsuse kirjalikult ühe kuu jooksul otsuse tegemisest vastavatele osapooltele. Kui juhatusel on üle kahe 2 liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe.

Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord

Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. Juhatuse liikmetega sõlmib lepingu nõukogu poolt Liikme suurus on proportsionaalne isik. Lepingus määratletakse juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning Aktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Aktsiaseltsi poolt.

Juhatuse liikme tasustamine: 7. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 7.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu; 7.

Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme 3 kuu tasu ulatuses. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Nõukogu 7. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust ja korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.

Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui Aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti. Nõukogus on viis kuni seitse 5—7 liiget.

Nõukogu liikmete täpse arvu määrab üldkoosolek. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtub üldkoosolek äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed määratakse Üldkoosoleku poolt seaduses sätestatud korras kuni kolmeks 3 aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

Nõukogu teeb otsuseid Aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu esimees esitab aktsionärile ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.

Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

Hoiu-laenuühistu seadus

Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada üldkoosoleku poolt kehtestatud Aktsiaseltsi nõukogu töökorras.

Liikme suurus on proportsionaalne

Nõukogu esimees esitab nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu aktsionärile samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija.

AKTSIONÄRIDE ERAKORRALINE ÜLDKOOSOLEK

Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Seltsi asukohaks on Pärnu linn, Eesti Vabariik. Seltsi aktsia nimiväärtus on 10 kümme Eesti krooni ja iga aktsia annab üldkoosolekul ühe hääle. Aktsiad on ühte liiki ja annavad omanikele ühesugused õigused.

Aktsia annab aktsionärile vastavalt tema omandis olevate aktsiate nimiväärtuste summale õiguse osaleda Seltsi juhtimises ja kasumi jaotamises ning õiguse Seltsi tegevuse lõpetamisel saada vastav osa Seltsi varast, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

Coop Põlva TÜ põhikiri

Aktisakapitali suurendamise ja vähendamise otsustab üldkoosolek. Seltsi aktsiakapitali suurendamisel on Seltsi aktsionäridel eesõigus uutele aktsiatele proportsionaalselt nende omandis olevate aktsiate nimiväärtuste summale. Aktsia eest tasutakse rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahaline sissemakse tasutakse Seltsi pangakontole.

Liikme suurus on proportsionaalne

Mitterahalise sissemakse eseme väärtus määratakse juhatuse otsusega. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, hindab mitterahalises sissemakse eset juhatuse asemel ekspert. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib Seltsi audiitor, kes esitab Seltsi juhatusele kirjaliku arvamuse mitterahalise sissemakse hindamise kontrolli kohta.

Aktsionäril on õigus oma aktsiaid vabalt võõrandada. Aktsiate võõrandamisel kolmandale isikule ostueesõigust ei ole.

Aktsionäril on õigus aktsiat pantida. Aktsia pantimiseks on vajalik kirjalik käsutustehing pandi seadmise kohta ja pantimise kohta märke tegemine Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Võimalike tulevaste kahjumite katmiseks moodustab Selts reservkapitali, mille suurus on vähemalt üks kümnendik Liikme suurus on proportsionaalne suurusest.

Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt üks kahekümnendik Seltsi puhaskasumist, kuni reservkapitali minimaalse suuruse saavutamiseni.

Üldkoosolek võib otsustada, et reservkapitali kantakse ka muid summasid. Reservkapitali võib kasutada ka aktsiakapitali suurendamiseks. Selts võib emiteerida üldkoosoleku otsusel vahetusvõlakirju, mille omanikel on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas sätestatud tingimustel.

Korraline üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Hoiu-laenuühistu vara ja osakapital 1 Hoiu-laenuühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud miinimumi.

Hoiu-laenuühistu liikme osamaks 1 Hoiu-laenuühistu liikme osamaksu suurus on vähemalt krooni.