Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad mõnikord täiesti valged või tumedamad. Boksi põrand peab olema selline, et eritised saavad ära voolata või imenduda allapanusse. As Horse Rideri ajakiri teatab, et India Manipuri ponit peeti algseks polotõuks.

Olenditel on palju arnaui.

Mis on hobuste liikme suurus

Üldielt võite nendega õita, juhtida ja m Sisu: Hobune on muidugi hobune, välja arvatud siis, kui see pole nii. Hobused ja ponid on sama liigi liikmed, Equus caballus.

Olenditel on palju sarnasusi. Üldiselt võite nendega sõita, juhtida ja mis kõige tähtsam, hellitada neid nagu rikutud lemmikloomi. Nii hobused kui ka ponid on inimühiskonda kujundanud, lastes inimestel edendada põllumajandust ja tööstust ning aidata tsivilisatsioonidel pidada sõdu ja pidada lahinguid. Need pole siiski päris ühesugused. Nagu ütleb teile iga rehirott, on hobuse ja poni peamine erinevus kõrgus.

Hobuste pidamine (Andres Tuvi)

Hobuseid mõõdetakse kätes, üks käsi on 4 tolli. Hobust, kelle pikkus on 14 kätt, 2 tolli turjas seljaosa nende abaluude vahelpeetakse hobuseks, samas kui neid, kes langevad alla selle läve, nimetatakse ponideks.

Mis on hobuste liikme suurus

Kuid hoolimata rangest kõrgusevahest on see, et inimesed viitavad teatud hobustele ja ponidele, pisut voolavad. Siin võib semantika mudasemaks muutuda kui kevadine kopp. Bokside vahesein peab olema sobivas kõrguses, et kõrvuti seisvad hobused ei saaks teineteist vigastada.

Mis on hobuste liikme suurus

Boksi põrand peab olema selline, et eritised saavad ära voolata või imenduda allapanusse. Talli ukse mõõtmed peaksid olema vähemalt: laius 1,5 m. Talli ventilatsioon peab tagama piisava õhuvahetuse, et niiskus, tolm ja mürgiste gaaside sisaldus ei tõuse liiga kõrgeks. Hobust ei saa pidada pideva müra käes, mis ületab 65 detsibelli. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise alus; raudjas — raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni tumepruunini.

Neil ei ole tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on nii-öelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva kreemikadkuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad.

Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvitooni järgi anda eri nimetusi. Eestis on raudjate nimetused järgmised: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas.

Raudjas hobune on paljude teiste värvuste alus; kõrb — värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk ja jalad on mustad.

Mis vahe on hobustel ja ponidel?

Rahvapäraseid nimetusi on mitu, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis on kõrbide nimetused järgmised: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste alus; hall — hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi.

Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad mõnikord täiesti valged või tumedamad. Tegelikult võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged; kollane — kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased.

Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn lahjendatakse; võik — karvkate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on tavaliselt mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn lahjendatakse; hiirjas — hiirugeen mõjutab nii punast kui ka musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas.