Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile RKHKm Kui juhatus keeldub sooviavaldajat liikmeks vastu võtmast, võib sooviavaldaja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Liikmete võrdsus Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Liidu liikmeks oleku peatamine loetakse kehtivaks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt. Omavalitsusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

Mittetulundusühingu edaspidi Liit nimi on: Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit. Liidu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn.

Tulundusühistuseadus (lühend - TÜS)

Liit on avalikkussuhete, suhtekorralduse ja teabelevi alal töötavaid ja tegutsevaid isikuid ühendav vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Liidu eesmärgiks on avalikkussuhete korraldamise kui eriala arendamine Eestis, suhtekorralduse eetika normide väljatöötamine ja suhtekorraldusega seotud isikute omavahelise kommunikatsiooni arendamine ja edendamine.

Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on õigus teostada kõiki tema tegevuseks vajalike õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. II Liidu liikmed 2.

Mis on liikme suurus 21

Liikmeks vastuvõtmine 2. Kui juhatus keeldub sooviavaldajat liikmeks vastu võtmast, võib sooviavaldaja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Auliikmed nimetab üldkoosolek juhatuse ettepanekul ning nendeks võivad olla isikud, kellel on erilised teened Liidu suhtes.

Auliikme staatus sätestatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud auliikme statuudis.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Liikme õigused 2. Liidu liikmel on õigus: 1 osaleda Liidu tegevuses kooskõlas tema eesmärkide ja ülesannetega; 2 esitada Liidu organitele ettepanekuid Liidu töö parandamiseks ja arupärimisi Liidu tegevust puudutavate küsimuste kohta; 3 osaleda Liidu liikmete üldkoosolekul ja esitada seal ettepanekuid ja parandusi Liidu töö parandamiseks ja täiustamiseks; 4 valida Liidu juht- ja kontrollorganeid; 5 olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse; 6 tutvuda üldkoosoleku poolt kehtestatud korras Liidu dokumentatsiooniga; 7 Liidust välja astuda.

Auliikmed on liikme- ja sisseastumismaksetest vabastatud. Liikmeks oleku peatamine Liidu liikmel on õigus taotleda Liidu liikmeks olemise peatamist kuni kaheks aastaks juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel.

Liidu liikme sellekohase avalduse peab juhatus läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse esitamisest. Liidu liikmeks oleku peatamine loetakse kehtivaks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt. Liikme väljaastumine Liidu liikmel on õigus Liidust välja astuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel.

Liidu liige loetakse lahkunuks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt. Liikme väljaarvamine Liidu poolt aktsepteeritud eetikanormide rikkumisel Liidu liikme poolt võib Liidu juhatus olenevalt rikkumise raskusest teha Liidu liikmele noomituse või ta välja arvata Liidu liikmete hulgast.

Samuti võib Liidu liikme Liidust juhatuse otsusega välja arvata põhisätete täitmata jätmise, Liidu olulisel määral kahjustamise Mis voib peenise suurendada või kui Liidu liige pole tasunud liikmemaksu juhatuse kinnitatud tähtajaks.

Kohaliku omavalitsuse volikogu – Vikipeedia

Juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsuse peale võib Liidu liige edasi kaevata üldkoosolekule 1 kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Liikmelisuse lõpetamise tagajärjed Liidust välja arvatud või välja astunud liikmele sisseastumismaksu ja liikmemakse ei tagastata. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale. III Liidu juhtimine 3. Üldkoosolek 3.

21 riigikogu liiget sai lahkumishüvitiseks pool aastapalka | Eesti | ERR

Liidu kõrgeimaks organiks on Mis on liikme suurus 21 liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

Mis on liikme suurus 21

Mis on liikme suurus 21 üldkoosolek möödunud majandusaasta aruande läbivaatamiseks ja kinnitamiseks kutsutakse kokku juhatuse määratud tähtajal hiljemalt ühe aasta möödudes eelmisest korralisest üldkoosolekust. Kirjalik teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta saadetakse kõigile liikmetele vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist, lisades üldkoosoleku päevakorra.

Üldkoosolekule võib kooskõlastatult juhatusega kutsuda isikuid väljastpoolt Liidu liikmeskonda. Juhatus on kohustatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ühe kuu jooksul vastava taotluse saamise päevast arvestades.

Mis on liikme suurus 21

Teade erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta saadetakse liikmetele vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle pole liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole põhikirja punktis 3. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõigis küsimustes, ka neis küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks Mis on liikme suurus 21 olla ainult teine Liidu liige. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas või seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolek.

Mis on liikme suurus 21

Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Igal Liidu liikmel on üks hääl.

  1. Suurenda liikme videokella
  2. Hääletamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess.

Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdselt majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemisest või temaga kohtuvaidluse alustamisest või lõpetamisest. Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

21 riigikogu liiget sai lahkumishüvitiseks pool aastapalka

Liidu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Liidu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.

Käesolevas punktis nimetatud Liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

Mis on liikme suurus 21

Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 2 juhatuse suuruse määramine ja liikmete valimine; 3 revisjoni või audiitorkontrolli määramine; 4 Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kindlaksmääramine, nende tasumise korra kindlaksmääramine; 5 Liidu majandusaasta aruande kinnitamine; 6 tuleva aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine; 7 auliikmete nimetamine; 8 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõuete esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine; 9 Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise küsimuste otsustamine; 10 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Seejärel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku käik ja vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult koosoleku protokollis. Otsuse protokollikandmisel, fikseeritakse, millise häälte arvuga nad vastu võeti ja milliseid lahkarvamusi esitati. Kirjalikult esitatud lahkarvamused lisatakse protokollile.

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Protokolli õigust kinnitavad oma allkirjaga üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Juhatus 3. Liidu juhatus on Liitu esindav ja juhtiv organ, mille liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. Lubatud on juhatuse liikmete korduv valimine.

Juhatuse liikmed korraldavad liidu tegevust kollegiaalsetel alustel või valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Vajadusel võivad juhatuse liikmed valida lisaks esimehele ka aseesimehe. Liidu juhatus: 1 korraldab ja juhib Liidu igapäevast tegevust, tagab üldkoosoleku otsuste täitmise; 2 määrab kindlaks palgaliste töötajate tööülesanded kinnitab ametijuhendid ja kehtestab töötasustamise korra; 3 otsustab uute liikmete vastuvõtu küsimused, samuti liikmete väljaarvamise ja väljaastumise küsimused, peab liikmete arvestust; 4 otsustab, kas juhib Liidu tegevust kollegiaalselt või valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe, vajaduse korral ka aseesimehe; 5 käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis; 6 lahendab muid Liidu tegevusega seotud küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

Juhatus on otsustusvõimeline kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

  • Mittetulundusühingu edaspidi Liit nimi on: Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit.
  • Kuidas valk mojutab liikme suurust
  • Milline liikme suurus peaks olema 16 aasta jooksul
  • Juhatuse liikme tasustamine 1 Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu.
  • Mitu aastat ma saan liikme suurendada
  • Pildid ja suurus suguelundite liikmed
  • Põhikiri | Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit
  • Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.

Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt häälteenamus. Kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks seisukoht, mille poolt hääletas juhatuse esimees. IV Esindusõigus Kui juhatusel on esimees või ka aseesimees, võivad Liitu esindada kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees ja aseesimees eraldi või koos. Kui juhatus korraldab liidu tegevust kollegiaalsetel alustel, võivad juhatuse liikmed Liitu esindada kõigis õigustoimingutes ainult kahekesi koos.

Lisaks peab juhatus kollegiaalse juhtimise korral nimetama endi hulgast liikme, kes vastutab Liidu finantsküsimuste eest ning teatama sellest kirjalikult Liidu liikmetele.

Mittetulundusühingute seadus – Riigi Teataja

V Lõppsätted 5. Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduse sätestatud aluste ja korras Liidu likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Põhikirja punkti 1. Kuulumine võrgustikesse.

Mis on liikme suurus 21