Põhitegevust reguleerib siiski Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Tegemist on äärmusliku olukorraga, kus ühingu majanduslik olukord peab olema sedavõrd olulisel määral halvenenud ning kokkulepitud tasu maksmine ei oleks osaühingu enda suhtes äärmisel ebaõiglane. Haldusfirma küsib iga korteri käest ka Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hoolduslepingu järgi tasu.

Küsimused ja vastused Millised pädevustunnistused peavad olema korteriühistu juhatuse esimehel ja millised tegevjuhil kui need ametid ei kattu?

Samuti peab ühistu juhil olema väga hea suhtlemisoskus, sest kortermaja elanikud erinevad omavahel nii elatus- kui haridustaseme poolest, kuid mis veel olulisem — nad on erineva temperamendiga. Lisaks on see töö küllalt stressirikas, sest ega majaelanikku eriti ei huvita, et korteriühistu juhil võib olla ka isiklik elu. Tema poole võidakse pöörduda oma murega ka pool üks öösel.

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

Näiteks väikeses ühistus kuni 12 liigetkus naabritevahelised suhted on head ja suuremaid remonttöid ei ole vaja teha, on ka ühistu juhi kohustused minimaalsed — läbi viia mõned koosolekud aastas ja veel mõned väiksemad tööd. Sel juhul võib tasu mitte maksta eeldusel, et keegi üldse nõustub ühistu juhiks hakkama.

Sügav austus neile inimestele, kes teevad tasuta tööd, mille eest paraku harva tänusõnu öeldakse. Niisugune lahendus peaks olema siiski pigem erand kui reegel, eriti just suuremates ja probleemsemates ühistutes. Juhtimisele kuluv aja hulk on piisavalt suur ning paljud ei soovi kulutada seda tasuta.

Lähtuda tuleb sellest, et tegemist on tööga. Kui juhtide tööd tasustatakse, saavad ühistu liikmed neilt üht-teist ka nõuda. Kuidas ja kui palju juhtidele maksta sõltub paljuski ühistu töökorraldusest.

Näiteks võidakse ülesanded jagada mitme inimese vahel — üks tegeleb remondiga, teine koosolekutega ja kolmas muude jooksvate küsimustega. Kuid tasu võib maksta ka ühele isikule kõigi tööde eest. Selle suuruse arvutamisel võib lähtuda eeldatavalt kulutatavast ajast ja tunnitasust 6 — 10 eurot neto. Kirjeldatu puudutab tegeliku juhtimise eest makstud tasu.

  1. Kes otsustab juhatuse liikme tasu suuruse/maksmise korra jne? - ddr.ee
  2. Stock Foto laiendatud parlamendiliikmes
  3. Korteriomandiõigus - ddr.ee
  4. More Osaühingu juhatuse liikme tasust Üldise reegli kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud eeldatavalt tasulised.
  5. Kas juhatuse liikme leping tuleks ümber vormistada? - Tööddr.ee
  6. Osaühingu juhatuse liikme tasust - Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik
  7. Üks neist teeb ettevõtte raamatupidamist, teine tegutseb müügijuhina ning käib vahel ise ka kaupa vedamas.

See tähendab, et ei ole tähtsust, kas tegemist on juhatuse liikmetega või mitte. Lihtsalt kohatäitjatele juhatuses ei ole küll mõtet tasu maksta. Need mõned koosolekud aastas võib ka ilma rahata teha. Loe lähemalt: Kuidas jagada osalusi ettevõtte asutamisel? Seega tuleks arusaamatuste vältimiseks ettevõtte juhtimisega seotud teemad võimalikult selged ja neutraalsed hoida.

Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas?

Raha tõttu on paraku parimad sõbradki lootusetult tülli pööranud, sugulastest rääkimata. Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused Igapäevase äritegevusega seotud otsuseid teeb äriühingu juhatus. Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui vaja on läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta. Reaalses elus ja eriti väiksemates ettevõtetes muidugi elu nii must-valge ei ole.

Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad. Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad.

Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla. Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt. Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi. Mitme juhatuse liikme korral valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, finantsküsimustega.

Kas juhatuse liikme leping tuleks ümber vormistada?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest. Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata.

Teiseks on Mis on liikme vastuse suurus arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski.

Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud? Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud. Kas on võimalik äriühing likvideerida?

Keskmise paksuse ja pikkuse liige Massaaz suurendab liikme fotot

Vastus: Täitemenetluse seadustiku TMS kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale TMS § Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu osa võõrandamine kohtutäituri poolt. Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada TMS § 54 lg 1 ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta TMS § 54 lg 3.

Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja ainu osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik. Kuidas likvideerida osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut?

Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo

Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada. Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates.

Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne. Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave.

Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine? Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus ÄS osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälteenamuse nõue ÄS §mistõttu osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa. Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna.

Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik. Alused osaühingu sundlõpetamiseks tulenevad ÄS § lõikest 1 ning ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikest 1.

Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne. Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus.

Ühtlasi märgin, Mis on liikme vastuse suurus tulenevalt ÄS §-st 60 võib majandusaasta aruande esitamata jätmine viia osaühingu registrist kustutamiseni, seejuures võib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osaühingu likvideerimise vastavalt ÄS § 60 lg 5. Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui OÜ ühineb AS-ga?

Küsimused ja vastused - Ühistuabi

OÜ on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jmkõik läheb üle AS-le. Hiljem muudetakse see AS säilib oma nimi OÜ-ks, kuidas siis jälle aktsiate arvutamine osadeks? Vastus: Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus ÄS ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga.

Ennekõike on kõne all ÄS § 1 lõige 4, mille kohaselt pärast ühe aasta möödumist euro kui Eesti Vabariigi rahaühiku kehtima hakkamisest kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus. Mis puudutab esitatud küsimusi, siis tulenevalt ÄS § lg 1 sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule antud juhul ühendava ühingu aktsiate üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu aktsiate üleandmise tingimused.

Liikme massaaz video laienemise kohta Sorporate liikme suurendamiseks

Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes vt ÄS § Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul aktsiaselts väljastab ühendatavale ühingule osaühingule vara vastu aktsiad. Osaühingu poolt üleantav vara saab olla ühendavale ühingule sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras ÄS § Tuleb näidata, mitu ühendava ühingu aktsiat ühendatava ühingu osanik ehk tulevane aktsionär saab.

Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist ÄS § lg 2. Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisem osalus.

Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali. Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada. Aktsiaseltsi muutmisel osaühinguks on ÄS mõttes tegemist ümberkujundamisega, mille käigus ümberkujundatava ühingu aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks ÄS § Teatud juhtudel võib juhatuse liige lisaks samas äriühingus töötada töölepingu alusel, kuid ainult töölepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine ei ole võimalik.

Sageli ongi juhatuse liikmega sõlmitud käsundusleping. Saare, jt. Ühinguõigus I. Tallinn: Juurakomm Kui osaühingul on nõukogu, peab antud otsuse vastu võtma nõukogu.

Kes suurendas liikme silikooni Liikmesuuruse suurendamise meetod

Sealjuures on oluline, et juhatuse liikme tasu ja muude hüvede puhul tuleb hinnata ka seda, et nende kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku seisundiga. Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt üleliigse tasu tagastamist Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus Seega igal juhul tuleb tasu maksmise kohustuses kokku leppida ning selle otsuse peavad vastu võtma kas osanikud või nõukogu, võttes arvesse ka osaühingu enda rahalist võimekust.

Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et juhatuse liige ei tohi endale ise tasu määrata.