Teil kõigil on panus Eesti ehitamisel. Ühingu liikme võib üldkoosoleku otsusega ühingust välja arvata või tema liikmeksoleku peatada, kui: 3. Inimesed, kes selle sõnapaari kunagi kasutusele võtsid, ilmselt ei osanud uneski näha, et teise Eesti väärikad esindajad on ettevõtete juhatuse liikmed, kirjutab EVEA juhatuse liige Raivo Altmets. Aktsiaseltsi lõpetamine, jagunemine ja ümberkujundamine EKRE puhul olevat tegu sisuliselt uue erakonnaga, millele Rahvaliidu-aegne praktika on võõras teema. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige.
Inimesed, kes selle sõnapaari kunagi kasutusele võtsid, ilmselt ei osanud uneski näha, et teise Eesti väärikad esindajad on ettevõtete juhatuse liikmed, kirjutab EVEA juhatuse liige Raivo Altmets. Veebruari viimasel päeval saime ERRi uudisteportaali vahendusel teada, et igati lugupeetud inimene, loovettevõtete ühenduse juhatuse liige Ants Lusti soovis kasutada võimalust jääda seadusega ettenähtud kümnepäevasele isapuhkusele, ent sotsiaalkindlustusametist vastati talle, et temale kui juhatuse liikme lepingu alusel töötavale inimesele hüvitist isapuhkusel ette nähtud ei ole. Teine karjuvalt ebaõiglane näide oli hiljuti see, kus EVEA kunagine president Indrek Stahl pidi Postimehe vahendusel nõudma juhatuse liikme õigust jääda eelpensionile.
Nimevahetuse poolt hääletas ja vastu oli 23 erakonna liiget. Partei juht Helir-Valdor Seeder ütles erakonnakaaslaste ees peetud kõnes, et nimevahetus on märgilise tähendusega otsus. Seeder märkis, et eelkõige iseloomustab uus nimi kõige täpsemalt erakonna poliitika sisu, milleks on eesti keel ja kultuur, Eesti mõte ja Eesti meel, eestlaste püsimajäämine enamusrahvusena omal maal, Eesti kui rahvusriik. Ta märkis, et seni pole erakond oma potentsiaali suutnud piisavalt hästi rakendada. Pisut enam kui aasta on möödunud ajast, kui valisime erakonnale uued juhid ja asusime suunama valitsuskoalitsiooni poliitikat parempoolsele rajale.
Poliitikutena on meil kõigil isiklik vastutus ja erakonnana lisaks ka järjepidevus ning kollektiivne vastutus. Juhtkonna vahetuse järel möödunud kevadel, vahetult Eesti EL eesistumise eel, ei tormanud me koalitsiooni lõhkuma, vaid soovisime olulisi muudatusi valitsuse poliitikas ning suutsime mitmed olulised muudatused ellu viia.
Meie poliitilised oponendid, mõned meediategelased ja poliitikavaatlejad heidavad meile ette, et oleme koalitsioonis pidurdanud mitmete kokkulepete elluviimist ja teinud seda justkui kokkuleppeid rikkudes.
See pole tõsi. Kui valitsuserakonnad lepivad midagi omavahel kokku teisiti kui koalitsioonileppes, siis on tegemist uue kokkuleppega mitte kokkuleppe rikkumisega. See ei ole pidurdamine, vaid vastupidi — avatud valmisolek ja paindlik võime reageerida muudatustele meie ümber. See on areng, mitte pidurdamine. Jah, muudatused sündisid IRLi algatusel, kuid kõigi erakondade ühise otsusena.
Juhatuse liikme vastutus kahju hüvitamise eest
Meie leiame, et halbu või ajale jalgu jäänud kokkuleppeid tulebki muuta. Vaatamata maailmavaatelistele erinevustele aga millises koalitsioonivalitsuses neid ei oleks? Nii on praegune valitsus jätkanud Eesti välis- ja julgeolekupoliitilist kurssi, pöörates erilist tähelepanu riigikaitsele ja olles aktiivne rahvusvahelises koostöös. Otsustasime alustada uue kaitseinvesteeringute programmiga.
Maailm meie ümber on rahutu ja panustamine riigi julgeolekusse ning liitlassuhetesse on Eesti iseseisvuse vältimatu eeldus. Toetame jätkuvalt sanktsioone Venemaa vastu. Suutsime edukalt toime tulla EL eesistumisega. Oleme säilitanud keele- ja kodakondsuspoliitika aluspõhimõtted ja lähtunud konservatiivsest immigratsioonipoliitikast.
Lõpule on viidud ka eelmise valitsuse alustatud haldusreform, kus erakondadel kahjuks ei jätkunud üksmeelt üleminekuks loogilistele maakonnapõhistele omavalitsustele. Aasta tagasi erakonna esimeheks saades seadsin eesmärgiks, et IRLi poliitika muutuks selgemaks. Isamaaline parempoolne rahvuslik-konservatiivne poliitika on see, mida Eesti vajab ja mida meie erakond Eestile pakub.
Julgen kinnitada, et nii on see ka olnud. IRLi eestvedamisel jätsime ära mitmete uute maksude kehtestamise, vähendasime alkoholiaktsiisi tõusu poole võrra ja jätsime ära juba seadustatud aktsiisitõusu Kinnitasime riigieelarve strateegia struktuurses tasakaalus, et Eesti riik saaks majanduskasvu ajal jälle reserve koguda.
Järgmiseks neljaks aastaks ei kavanda ühtegi maksutõusu ega uut maksu. See on pööre vastutustundliku parempoolse majanduspoliitika ning konservatiivse maksu- ja eelarvepoliitika suunas. Kas seda on märgatud ja mõistetud ning kas see teadmine on jõudnud meie potentsiaalsete valijateni?
Mitte veel ja mitte piisavalt. Meie võimekusel oma edusamme ja elluviidavat poliitikat avalikkusele selgitada on arenguruumi. Aga me ei tegutse mitte tunnustuse vaid Eesti inimeste heaolu ning parema ja õiglasema majanduskeskkonna nimel. Piiratud ressurssidega väikeriigi majandusedu alus on mitmekesine, kõrge lisandväärtusega ja kaasaegsele tehnoloogiale toetuv ning ekspordile orienteeritud majandus.
Lihtne ja bürokraatiavaba maksu- ja ettevõtluskeskkond.
Mittetulundusühing Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi edaspidi ühing on loodud sporditegevuse edendamiseks avalikes huvides ning Tartu Ülikooli edaspidi ülikool kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toetamiseks. Ühing on 4.
Me peame tagama maksurahu ja stabiilse maksukeskkonna, aga samas on siiski vajalik kehtivat maksusüsteemi muuta lihtsamaks ja ettevõtlikkust soosivamaks. Mõistlik on astuda ka järgmine samm tulumaksuvaba miinimumi rakendamisel — kehtestada kõigile euro suurune tulumaksuvaba miinimum.
Rahvusliku majanduse edendamiseks on vaja anda roheline tuli kohalikule väikeettevõtlusele. Eestis see täna veel nii ei ole, aga meie tulevane valimisprogramm peab just nendest eesmärkidest lähtuma. Valitsuskoalitsiooni ühe osapoolena oleme viimase aasta jooksul tundnud tugevat survet Eesti immigratsioonipoliitika muutmiseks. Mitmed ettevõtjate organisatsioonid ning meediaväljaanded on teavitanud, et Eesti suurim probleem ja arengupidur on töökäte puudus.
Kuidas meist vastu tahtmist ekrelased tehti - Uudised - Pärnu Postimees
Jah, oleme teadlikud olukorrast tööjõuturul ja tõsistest probleemidest Eesti majanduse ees. Aga probleem on hoopis sügavam. Eestit ja kogu Euroopat ei vaeva mitte ainult töökäte puudus, mida me usinasti lühiajaliste lahendustega püüame leevendada, vaid inimeste puudus, mis on märksa tõsisem probleem ning mõjutab ühiskonda läbivalt. Peame nägema puude taga metsa! See ei ole ainult ettevõtjate mure, vaid puudutab kogu avalikku sektorit, regionaalset elukorraldust, meie kultuuri- ja hariduspotentsiaali, jätkusuutliku ja pikaajalise pensioni- ja tervishoiusüsteemi loomist ja paljusid teisi valdkondi — kogu riigi ja Eesti rahvuse tulevikku.
Võõrtööjõu sissetoomine ja odava tööjõu eelisele toetuva majanduse arendamine pole pikaajaline lahendus.
Probleemi põhjuseks on pikaajaline demograafiline areng - madal sündimus ja elanikkonna vananemine. Siin ei piisa kodakondsus- ja immigratsioonipoliitika muutmisest, kui sellega koos ei käsitleta meie peamist valupunkti - demograafilist arengut. Eesti rahva turumajanduslik väljavahetamine odava võõrtööjõu vastu on rehepaplik enesepettus ja kvalitatiivset arengut takistav lühinägelik poliitika.
Eesti suurim väljakutse on positiivse iibe saavutamine. Kõik ettepanekud ja lahendused, mis viivad eestlaste sündimuse kasvule väärivad arutelu. Just see, kuidas Eesti peredesse sünniks rohkem lapsi, peaks olema järgmise Riigikogu valimiste peateema.
Meie erakond on perepoliitikat pidanud läbi aegade üheks kõige olulisemaks Eesti poliitikaks ja kavatseme seda ka jätkata. Ühe osa Eesti eliidi soov paigutada see teema delikaatsete ja anonüümsete teemade hulka, millest heas ja moodsas seltskonnas ei räägita, on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Nii jäämegi tegelema tagajärgedega ega jõua põhjusteni. Teame, et lahendused on keerulised ja komplekssed, aga kui neid ei otsi, siis nendeni ka ei jõua.
Eestlasi oli 61,5 protsenti, koos nõukogude sõjaväelastega alla 60 protsendi.
Tahtsin veenduda, et tegemist oli noorliikmete avaldustega, millel puudub vastav märge, et täisealiseks saades lisatakse need inimesed erakonna nimakirja. Kaasa sain EKRE fraktsiooni esimehelt Martin Helmelt info, et Rahvaliidu dokumentatsioon on suures osas puudulik ja otsitut ei pruugi leida. Rahvaliidu kontorite sulgemise järel
Täna on eestlasi veidi üle tuhande, kaks kolmandikku rahvastikust. Inimarengu aruande iibe ja rändesaldo prognoosi kohaselt elaks Eestis ÜRO väheneva iibe rahvastikuprognoos See andis Eesti elanike arvuks tuhat.
My Friend Irma: Buy or Sell / Election Connection / The Big Secret
Oletatavasti eestlasi siis kõigest tuhat!? Üle kahe korra vähem kolme inimpõlvega! Peame sellest väljasuremisfatalismist üles ärkama. Emapension ja kolmelapseliste perede toetus olid õiged ja vajalikud aga mitte piisavad sammud. Aga küsimus pole ainult rahas ja toetustes. Peame asju nimetama õigete nimedega. Eestis sündivad lapsed on meie tegelikud majanduse, julgeoleku, pensioni ja kultuurrahvana kestmise sambad.
Kes on ettevõtjavaenulikem erakond?
Nii peame maksu- ja pensionipoliitika ehitama perepõhiseks. Esimese riigina maailmas, sest me ei taha olla kahekümne teise sajandi liivlased. Et mõista meie vastutust pikaajaliste rahvastikuprotsesside taustal, siis piisab vaid täiendavast neljatuhandest püsielaniku sisserändest aastas koos sellele järgneva pererändega, et eestlased jääksid rahvana vähemuseks omal maal väga lühikese aja jooksul.
- Erapooletu: fraktsiooni mittekuuluv riigikogu liige Lembit Kaljuvee.
- Põhikiri | Riigi Kinnisvara
- Põhikiri | Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
- Üldkoosolek 7.
- Ввиду этой неуверенности они только рады были оставить робота в покое.
See on meie lähtekoht, et langetada isamaalised valikud rändepoliitikas. Eestisse tulijad ja siin elavad inimesed peavad eesti keele ära õppima. Üks inimpõlv on nunnutatud, tulemus on kesine. Me pole suutnud luua tingimusi ega piisavalt motiveerinud inimesi keeleõppele.
Aga igasuguse lõimumise aluseks on ühine keeleruum. Hea näitena nõuab meie valitsus välismaalaselt A2 keeletaset elamisloa pikendamisel ja paneb raha eesti keele kasutamiseks lasteaedades, käivitame eesti keele majad. Kuid sellest on vähe. Peame olema nõudlikumad ja tugevdama ka järelevalvet keeleseaduse täitmise üle ning suutma muuta suhtumist riigikeele oskuse ja keelekasutuse osas kohalikes omavalitsustes, kus enamus elanikkonnast on venekeelsed.
Kaks paralleelset koolisüsteemi ei soodusta ühiskonna lõimumist. Siin on väljakutse erakondadele. Valimisedu rajamine erineva keelekasutusega valijate vastandumisele on lühinägelik. Parim lõimumine ühise keeleruumi Foto igasuguste liikmete ja suuruste liikmete foto on, kui venekeelne elanikkond tulevikus ei hääletaks mitte rahvuslikust või keelelisest kuuluvusest lähtuvalt, vaid maailmavaatelistest arusaamadest lähtuvalt.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tajus Eesti ühiskond väga laiapõhjaliselt ohtu Eesti rahva püsimisele ja rahvuslikud aated olid populaarsed.
FOTOD | IRList sai täna Isamaa. Seeder: küllap me suudame nüüd oma potentsiaali paremini rakendada
Sõnad rahvuslus ja rahvuslane kandsid positiivset tähendust. Laulsime, et eestlane olla on uhke ja hää. See oli isamaalisuse kõrgaeg. Tänaseks on palju muutunud. Piirideta Euroopas on moodne olla globaalne olevus, kellel puudub selge enesemääratlus, olgu see siis religioosne, kultuuriline, rahvuslik või sooline.
Uue euroopa rahva loomine käib täiel rinnal, aga see eksperiment on määratud läbikukkumisele. Sõbrad, vaatame Euroopa sisse. Euroopa identiteet on rahvusriikide identiteetide summa ja ühisosa, mitte keskselt loodav uus ja kunstlik enesemääratlus. Ühesuunaline rahvaste sõprus on sama õnnetu, kui ühepoolne armastus inimsuhetes. Rahvuslus ei ole poliitiline äärmuslus, millel justkui poleks enam kohta kaasaegses Euroopas.
Sellise hoiakuni on viinud paduliberaalsed poliitikud ja mõned populistlikud erakonnad Euroopas ning Eestis, kelle poliitikat meedia võimendab. Eelkõige puudutab see immigratsiooni- ja pagulaspoliitikat. Samuti ülebürokratiseerunud ja Brüsselikeskse EL soov domineerida rahvusriikide üle. Tasakaal Euroopa ühiste huvide ja Brüsseli keskvõimu ning EL liikmesriikide iseseisva otsustusõiguse ja suveräänsuse vahel saab olema EL üks võtmeküsimusi.
Aga mõtleme veelgi laiemalt ja kaugemale. Eesti sajandal sünniaastal on kõneletud sellest, milline oleks Eesti saja aasta pärast.
Sellele Kuidas ja mida saab liige peame mõtlema milline on Euroopa ja maailm saja aasta pärast.
Peame mõistma, et euroopalik elulaad on meile oluline nurgakivi.
Kuidas meist vastu tahtmist ekrelased tehti
Õigusriiklus, Foto igasuguste liikmete ja suuruste liikmete foto ja euroopa vaimupärand on meie rahva loomulik elukeskkond. Aga… Euroopa rahvatulu moodustab ostujõu pariteedi järgi vaid seitsmendiku kogu maailma tulust ja see trend on ühesuunaliselt vähenev. Täna on euroopa rahvastik kümnendik kogu maailma rahvastikust.
Saja aasta pärast vaid viis protsenti. Aastal elab prognooside kohaselt Euroopas miljonit inimest ja Aafrikas tänasest viis korda enam, ehk kuus miljardit inimest. Kas ka tegelikult?