Avaliku pakkumisega kaasnevate kulude katmine, mis on seotud avalikkuse käimasolevate regulatiivsete kuludega, võib paljudel eraettevõtetel olla kohustuslik läbi viia olulised ümberkorraldused. Liidu ametliku seisukoha kujundamiseks ja väljendamiseks Liidu liikmeid puudutavates või huvitavates küsimustes või ülesannete, projektide ja ürituste läbiviimiseks võib Juhatus moodustada töögruppe. Liidu poolt taotletud toetuste andmise ja sponsoreerimise otsustamine; 7. Liidu majandusaasta aruande ning Revisjonikomisjoni ja audiitorkontrolli aruande kinnitamine; 6.

Liidu asukoht on Tallinn. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi mittetulundusühingute seadusest, muudest seadustest ja käesolevast põhikirjast edaspidi nimetatud: Põhikiri. Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Liidu liige ei vastuta Liidu kohustuste täitmise eest. Liidu eesmärkideks on: 1. Liit moodustab oma eesmärkide saavutamiseks vajalikud juhtimis- kontroll- ja tööorganid Põhikirja ning seadustega ettenähtud korras.

Liidu tegevuse eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Liit võib oma tulu kasutada ainult käesoleva Põhikirja punktis 1. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Liidu tegevuse põhimõteteks on: 1. Liidul on vähemalt 15 viisteist liiget. Liidu liikmed jagunevad staatuselt täisliikmeteks edaspidi nimetatud: Täisliige ja assotsieerunud liikmeteks edaspidi nimetatud: Assotsieerunud liige.

Lisaks võivad Liidul olla auliikmed. Liidu Täisliikmeteks võivad olla juriidilised isikud: 2. Assotsieerunud liikmeks võivad olla juriidilised isikud, sealhulgas mittetulunduslikud organisatsioonid Kuidas suurendada liikme kiiresti ja tohusalt ühendused: 2. Assotsieerunud liikme esindajal puudub Üldkoosolekul hääleõigus, küll aga saab ta osaleda Liidu juht—ning tööorganite töös ja omada seal hääleõigust.

Assotsieerunud liikmele ei kohaldu Põhikirja punktis 2. Ettevõtjad, kelle põhitegevusala Liikmete regulatiivsed suurused Liidu tegevusvaldkonnas ei saa olla Assotsieerunud liikme staatuses. Assotsieerunud liige ei saa osaleda Liidu lõpetamisel järelejäänud vara jagamisel.

Auliikmeks saab olla füüsiline isik, kes on tulemuslikult esindanud Liidu huve ja andnud olulise panuse Liidu eesmärkide saavutamisele. Auliige võib osaleda Liidu töös, s. Auliikme staatuse omistamise otsustab Üldkoosolek.

Liidu Täisliikmeks või Liikmete regulatiivsed suurused liikmeks võetakse vastu Juhatuse otsusega liikmekandidaadi pädeva esindaja kirjaliku avalduse alusel. Liidu liikmelisus algab Juhatuse poolt isiku Liitu vastuvõtmise avalduse rahuldamise hetkest. Juhatus ei ole kohustatud Liitu vastuvõtmise ega mittevõtmise otsust motiveerima.

Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Liidust välja astuda, kusjuures liikmelisus lõpeb 1 ühe kuu möödumisel Juhatusele avalduse esitamise hetkest. Liidu liikme võib Liidust välja arvata Juhatuse otsuse alusel: 2. Eetikakoodeksi rikkumise korral Liidu aukohtu edaspidi nimetatud: Aukohus ettepanekul; 2. Liikme Liidust väljaarvamine ei vabasta Liidust väljaarvatud liiget tema poolt väljaarvamise hetkeni tasumata liikmemaksu tasumisest.

Ettemakstud liikmemaksu ei tagastata. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liidu liikmelisus on seotud liikmemaksuga, mille suuruse ja maksmise korra kinnitab Üldkoosolek oma otsusega. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust ise või oma esindaja kaudu osaleda Liidu juht või kontrollorganites, v. Liidu Täisliikmetel on Liikmete regulatiivsed suurused õigused.

Liidu Täisliikmetel on õigus: 3. Juhatuse ja Aukohtu eriarvamuse korral otsustab Liidust väljaarvamise Üldkoosolek. Liidu Assotsieerunud liikmetel on Täisliikme õigused, arvestades Põhikirja punktis 2. Liidu liikmetel on ka muud Põhikirja või seadusega ettenähtud õigused. Liidu liikmed on kohustatud: 3. Üldkoosoleku või Juhatuse otsusega ei saa panna liikmetele muud varalist kohustust, kui sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise kohustus.

Liidul on Liidu liikmetele järgimiseks kohustuslik Eetikakoodeks.

Eetikakoodeks kinnitatakse Üldkoosoleku poolt ja Liikmete regulatiivsed suurused Aukohtu tegevuse aluseks. Liidu kõrgeimaks organiks on Üldkoosolek. Liidu juhtorganiteks on Juhatus ja Liidu tegevmeeskond edaspidi nimetatud: Tegevmeeskond. Liidu nõuandev organ on Aukohus. Liidu tööorganiteks on töögrupid.

Liidu kontrollorganiks on Liidu revisjonikomisjon edaspidi nimetatud: Revisjonikomisjon. Üldkoosolek on Liidu kõrgeim organ, mis tegutseb seaduses ja Põhikirjas sätestatud korras. Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 6. Põhikirja ja Eetikakoodeksi kinnitamine, täiendamine ning muutmine; 6.

Eraomandis oleva ettevõtte eelised[ muuda muuda lähteteksti ] Kontroll - Eraettevõtetel on suurem paindlikkus ilma aruandlusnõuete, aktsionäride ootuste ja avalik-õigusliku äriühingu tururõhkudeta, kuna nad saavad keskenduda pikemaajalisele kasvule, mitte kvartali tulule. Lisaks võivad eraettevõtete juhid juhtida oma ettevõtet ilma aktsionäride heakskiiduta. Maksuvabastus aruandlus- ja investeerimissuhete nõuetest - Väärtpaberite ja börsikomisjoniga seotud regulatiivsed taotlused ja muud post-pakkumise kohustused, nagu aktsionäride arutelud, analüütikute analüüsid ja investorikonverentsid, mis on vajalikud föderaalsete väärtpaberiseaduste järgimiseks, võivad olla kulukad, aeganõudvad ja nende mõju ettevõtte tootlikkusele on raske ennustada.

Liidu eesmärgi muutmine; 6. Juhatuse ja Revisjonikomisjoni liikmete ja audiitori valimine ja Liikmete regulatiivsed suurused 6. Aukohtu liikmete valimine; 6. Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine; 6.

  • Mida teha paksenemise peenise jaoks
  • Video Kuidas teha liige
  • Suured suurused meeste liikmete

Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kinnitamine; 6. Liidu majandusaasta aruande ning Revisjonikomisjoni ja audiitorkontrolli aruande kinnitamine; 6. Liidu tegevuse lõpetamine; 6. Liidu liikme esindajaks Üldkoosolekul võib olla seaduslik esindaja või tema volitusel Liidu liikme töötaja.

Korralised Üldkoosolekud kutsub kokku Juhatus 2 kaks korda aastas. Üldkoosoleku toimumise teade saadetakse Liidu liikmetele vähemalt 14 neliteist päeva enne Üldkoosoleku toimumist. Erakorralise Üldkoosoleku teade saadetakse Liidu liikmetele vähemalt 7 seitse päeva enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist.

Eraettevõte

Kui Juhatus ei kutsu erakorralist Üldkoosolekut käesolevas Põhikirja punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.

Üldkoosolek on pädev otsustama, kui seal on esindatud üle ½ poole Liidu täisliikmetest.

Õppimine suhtlusportaalis Facebook - Sirje Klaos - E-õppe nädal 2012

Üldkoosoleku otsused Põhikirja kinnitamise ja muutmise ning Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise kohta võetakse vastu vähemalt ¾ kolme neljandikulise Üldkoosolekul osalenud või esindatud täisliikmete häälteenamusega. Muudes küsimustes võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest. Isiku valimistel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat.

Seks vaga suurte liikmete suurustega

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui Üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik hääleõiguslikud liikmed. Igal Liidu täisliikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

Liidu liige, kes on ka Juhatuse või Aukohtu liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas Põhikirja punktis nimetatud Liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

Liikme suurused ja fotod

Juhul, kui ei õnnestu Üldkoosolekut Põhikirja punktis 6. Sellisel juhul on Üldkoosolek pädev otsustama juhul, kui Üldkoosolekul osalevad või on esindatud vähemalt 10 kümme täisliiget.

Suurendamise liikme suurus on toesti

Liidu tegevuse igapäevaseks juhtimiseks ja esindamiseks valib Üldkoosolek Juhatuse. Juhatuse valimisprotseduuri määrab Üldkoosolek. Juhatus valitakse Üldkoosoleku poolt. Liidu juhatuse liikme kandidaat seatakse üles Liidu liikmete töötajate, juhatajate, tegevjuhtide, juhatuse või nõukogu liikmete hulgast. Juhatuses on 3 kolm kuni 9 üheksa liiget.

Liidu asukoht on Tallinn. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi mittetulundusühingute seadusest, muudest seadustest ja käesolevast põhikirjast edaspidi nimetatud: Põhikiri. Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

Liidu liige võib Juhatuses olla esindatud ainult 1 ühe liikmega. Juhatus valitakse 2 kaheks aastaks.

Eraettevõte – Vikipeedia

Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe edaspidi nimetatud: President ja juhatuse aseesimehe edaspidi nimetatud: Asepresident.

Juhatuse pädevusse kuulub: 7. Üldkoosoleku otsuste täitmise tagamine; 7. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja Üldkoosoleku päevakorra ettevalmistamine; 7. Aukohtu poolt tehtud ettepanekute käsitlemine ja otsustamine; 7.

Liikme suurus ja sorme pikkus

Liidu raamatupidamise korraldamine vastavalt seaduste nõuetele; 7. Liidu eelarve kinnitamine ja majandusaasta aruande ettevalmistamine esitamiseks Üldkoosolekule; 7. Liidule vara omandamise ja selle võõrandamise otsustamine vastavalt Liidu kinnitatud eelarvele ning vara kasutamise otsustamine; 7.

Tegevjuhiga töölepingu sõlmimine ja palgaliste ametikohtade Tegevmeeskond kinnitamine ning Tegevjuhi tegevuse kontrollimine; 7.

Juhatuse töökorra kehtestamine; 7. Liidu poolt taotletud toetuste andmise ja sponsoreerimise otsustamine; 7. Liidu ametlike seisukohtade vastuvõtmine Liidu liikmete ühistes huvides; 7. Juhatus on pädev otsustama, kui koosolekul osaleb üle ½ poole Juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Juhatuse liikmed. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Presidendi või tema puudumisel Asepresidendi hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga seonduvat küsimust, tehingu tegemist või sellise isikuga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Suumige mind, kui palju see on poolt.