Dividendide saamise õigus tuleneb ainuüksi sellest, et sul on ettevõttes osalus, mitte midagi muud selleks tegema ei pea. Ühe osanikuga väikeses ettevõttes on küsimus vaid selles, kuidas täpselt mingit paberit nimetama peaks, mitme osanikuga ettevõttes tuleks otsustuspädevustel hoolega silma peal hoida. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad suuremad, mitte-igapäevased otsused — näiteks aastaaruande kinnitamine, juhatuse määramine, põhikirja muutmine, osakapitali muutmine jne.

Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas? Kui soovid luua mõne sõbraga ettevõtte, siis kindlasti jookseb peast läbi küsimus: Mis moodi jagunevad osanike õigused vastavalt nende suurustele?

Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes. Kõik kohustused ja Liikmete suuruse probleemid ka muidugi, jagada neid kellegagi ei ole.

  • Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo
  • Sotsiaalteadustes ei eksisteeri sageli midagi sellist, mida võiks nimetada seaduseks sellises tähenduses nagu seda on loodusseadused.
  • Liige E suurendamine
  • Странно, что об этом я помню, а самого человека - .
  • Хозяева очень тактично не напоминали Элвину о двусмысленности его положения.
  • Как человек, разминающий мускулы перед предстоящим ему большим усилием, она произвела смотр всему, что было в ее силах предпринять в случае необходимости.

Kui osaühingul on osanikke mitu, siis on tavaliselt ka ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada. Mitme osaniku korral hakkavad reeglina tekkima probleemid, kuna inimesed on erinevad.

Nende huvid, oskused, teadmised, maailmavaade, prioriteedid — kõik on erinevad ja kõik mõjutavad ka paratamatult ettevõtte juhtimisega seonduvat.

Selle pärast ei tasu ka osalusi ettevõtte asutamisel võrdselt jagada. Loe lähemalt: Kuidas jagada osalusi ettevõtte asutamisel? Seega tuleks arusaamatuste vältimiseks ettevõtte juhtimisega seotud teemad võimalikult selged ja neutraalsed hoida.

Raha tõttu on paraku parimad sõbradki lootusetult tülli pööranud, sugulastest rääkimata. Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused Igapäevase äritegevusega Liikmete suuruse probleemid otsuseid teeb äriühingu juhatus. Osanike osaluste Milline liige on keskmine muutub oluliseks siis, kui vaja on läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta.

Reaalses elus ja eriti väiksemates ettevõtetes muidugi elu nii must-valge ei ole. Tihtilugu on kas kõik või mõned osanikud neist juhatuse liikmed ja igapäevase tegevusega seotud ning vastavalt ka omavahelised suhted komplitseeritumad.

Liikmete suuruse probleemid

Juhatuse koosseisu peaks kuuluma siiski vaid need osanikud, kes igapäevase juhtimisega tegeleda tahavad ja vastutust kanda soovivad. Passiivne juhatuse liige ei maksaks olla. Oma õigusi sa ei rakenda, aga vastutust kannad teistega võrdselt.

Liikmete suuruse probleemid

Juhatuse liikmete arv on enamastisuurtes ettevõtetes suuremgi. Mitme juhatuse liikme korral valitakse juhatuse esimees, kelle sõnaõigus on kõige suurem. Teised tegelevad peamiselt oma valdkonnaga — nt müügi, põhitegevuse, finantsküsimustega.

Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad suuremad, mitte-igapäevased otsused — näiteks aastaaruande kinnitamine, juhatuse määramine, põhikirja muutmine, osakapitali muutmine jne.

Ühe osanikuga väikeses ettevõttes on küsimus vaid selles, kuidas täpselt mingit paberit nimetama peaks, mitme osanikuga ettevõttes tuleks otsustuspädevustel hoolega silma peal hoida.

Kunagi ei tea, millal võib kellelgi osanikul näiteks rahalisi probleeme tekkida.

Parem, kui suhted on selged ja fikseeritud, riske ja emotsioone on vähem. Igaks juhuks märgin, et aktsiaseltsides peab lisaks olema nõukogu, osaühingul võib soovi korral samuti olla. Nõukogu on vajalik peamiselt siis, kui aktsionäride arv on suur ja tegemist on peamiselt passiivsete finantsinvestoritega, kes ei soovi strateegilise juhtimisega tegeleda ja on selle töö nõukogule delegeerinud.

Kui nõukogu on olemas, siis juhatuse määramine jääb nõukogu pädevusse.

PLANTED TANK LEGENDS - DOUBLE IAPLC CHAMPION TAKAYUKI FUKADA WORKSHOP

Üldkoosolek määrab omakorda siis nõukogu. Hääleõigus üldkoosolekul sõltub osaluse suurusest.

Liikmete suuruse probleemid

Põhikirjas saab ülaltoodud reegleid veidi muuta, piire saab tõsta ainult ülespoole, allapoole mitte. Näide Osaühingu osakapital on eurot, Jüri maksis asutamisel eurot ja Mari eurot.

Mari tegeleb ettevõtte igapäevase tööga ja on ka ettevõtte juhataja ehk ainus juhatuse liigeJüri on Liikmete suuruse probleemid ettevõttesse ainult rahaliselt. Sul on ainult õigus osaleda üldkoosolekul ja saada dividende vastavalt oma osaluse suurusele, juhul kui üldkoosolek otsustab dividende jagada. Lisandub õigus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, huvipakkuvate küsimuste arutamist üldkoosolekul ning erikontrolli määramist. Lisandub võimalus blokeerida ebaproportsionaalne osakapitali suurendamine.

Vt täpsemalt allpool. Lisandub võimalus blokeerida ebasobivad olulised otsused, eeskätt põhikirja ja osakapitali muutmised.

Saad ainuisikuliselt vastu võtta tavalisemad üldkoosoleku otsused — juhatuse valimine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine. Suuremad otsused tuleb vähemusosanikuga kooskõlastada. Võimalus ainuisikuliselt vastu võtta praktiliselt kõik otsused, sh muuta põhikirja, suurendada osakapitali — aga ainult proportsionaalselt osalustele.

Dividendide jaotamine Osanike õigused sisaldavad ka dividendide saamise õigust. Dividende makstakse võrdeliselt osaluse suurusega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas? Kui soovid luua mõne sõbraga ettevõtte, siis kindlasti jookseb peast läbi küsimus: Mis moodi jagunevad osanike õigused vastavalt nende suurustele? Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes. Kõik kohustused ja vastutus ka muidugi, jagada neid kellegagi ei ole. Kui osaühingul on osanikke mitu, siis on tavaliselt ka ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada.

Dividendide saamise õigus tuleneb ainuüksi sellest, et sul on ettevõttes osalus, mitte midagi muud selleks tegema ei pea. Reaalse töötegemise peaks kompenseerima töötasu maksmise kaudu. Dividendide maksmise kohta saad täpsemalt lugeda artiklist Kuidas maksta dividende.

Liikmete suuruse probleemid Kui Jüri ja Mari lepivad kokku soovitavalt kirjalikult! Mitte kedagi teist peale Jüri see teema ei huvita, ei riiki ega maksuametit. See on eraõiguslik kokkulepe, lepi kokku mida soovid. Kui kirjalik kokkulepe puudub, siis võib Jüri järgmisel aastal öelda, et tema sellist kokkulepet ei mäleta ja palub dividendid välja maksta.

Nõudeõigus on kolm aastat. Osakapitali suurendamine Kui otsustatakse osakapitali suurendada, siis on kõigil osanikel õigus omandada võrdeline osa väljalastavatest osadest — kui just osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Meie näite korral, kui otsustatakse suurendada osakapitali euro võrra ehk euroni, siis on Jüril õigus suurendada oma osa suurust euro võrra ja Maril euro võrra.

Sellisel juhul jääb osaluste suhe samaks. Kui Jüri ei soovi oma õigust kasutada, siis on Maril õigus kõik osad endale osta. Uus osaluste jaotus oleks sellisel juhul — Jüri endiselt eurot, Maril eurot. Osanike kokkulepped Kahe täpselt võrdse osalusega omanikuga struktuur on väga vilets variant, kõik otsused saab vastu võtta ainult mõlema nõusolekul. Praktikas võiks siiski olla ühel suurem otsustusõigus, et ettevõte töö oleks tagatud. Samuti võib kolme võrdse osalusega osaniku korral ettevõtte töö ebamugavaks muutuda, kui osanikud tülli pööravad.

Näiteks juhataja lahkub ametist, osanikud ei suuda saavutada kokkulepet uue juhataja osas — ja ettevõte on juhatuse puudumise tõttu teovõimetu. Probleemide ennetamiseks võib sõlmida juba asutamisel osanikevahelise lepingu, kus võib fikseerida kokkulepped olulisemates valdkondades.

Näiteks — kasumijaotuse põhimõtted, juhatuses osalemine ja vastutusvaldkondade jagamine, osade võõrandamisega seotud kokkulepped, osanikeringi laiendamise võimalused ja viisid, ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld jne.

Ettevõtte osanike õigused – Millised ja kuidas?

Selline leping tasub tellida äriõigusega tegelevalt juristilt, kes on sarnaste probleemidega kokku puutunud ja oskab riskisituatsioone kirjeldada ning soovitusi anda, kuidas probleeme võiks ennetada. See jutt siin on ainult üks lihtsustatud ülevaade, et mingigi pildi saaks osanike õiguste jaotuse tähtsuse kohta.

Juriidilisi nüansse on palju, mis võimaldavad igasugu jagunemiste, ühinemiste ja muude trikkide abiga tülikatest vähemusosanikest vabaneda või nood vähemalt ettevõttest võimalikult kaugele trügida. Kui on probleeme ette näha, siis konsulteeri kindlasti pädeva juristiga.