Ühinemine ja jagunemine Töötasu tagastamise nõuete aegumise erisus Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Erisused erinevate kindlustusliikide korral Kui inimesel on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIE-na ja juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud inimesena, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast. Lepingueelsed läbirääkimised 1 Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.

Juhatuse või muu organi liikme vastutus 1 Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude mittetulundusühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Toetuste maksmise taotluste käsitlemine Toetuste maksmise taotlused vaatab esimesena läbi juhatuse poolt kinnitatud hindamiskomisjon, kes lähtudes käesolevast korrast hindab nende vastavust toetuste maksmise tingimustega ning välistab ilmselt tingimustele mittevastavad või võimalusi ületavad toetuse maksmise taotlused.

Hindamiskomisjon esitab tingimustele vastavad toetustaotlused otsustamiseks juhatusele.

Avasta aja lugu!

Hindamiskomisjon lisab igale projektile, mille toetamist kaalutakse, oma hinnangu toetuse maksmise põhjendatuse ja võimaliku ulatuse ning toetamisest saadava kasu kohta. Toetuse maksmise otsustamine Hindamiskomisjoni poolt esitatud toetuste maksmise taotlused vaadatakse läbi juhatuse koosolekul. Otsused toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta protokollitakse.

Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda juhatuse liige, kes on seotud toetuse saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Negatiivset otsust juhatus põhjendama ei pea.

Kui Aktsiaseltsi mistahes juhtimis- või kontrollorgani liige s. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse maksmise taotluse rahuldamiseks. Aktsionäri esindajaks korra tähenduses on osalust valitsev minister.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Toetuste maksmise vormistamine, sellest teavitamine ning kontroll toetuse kasutamise üle Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli toetuse kasutamise üle tagab juhatus.

Juhatus kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist. Toetuse maksmise otsuse korral sõlmib juhatus vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse osas tehtud otsustest. Aktsiaselts avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates.

Asjakohane teave on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.

Konsolideerimisgrupi 2007/2008 majandusaasta aruanne

Aktsiaseltsi lõpetamine, jagunemine ja ümberkujundamine Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. Lõppsätted Põhikirja muutmine Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras.

Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates. Põhikirja sätete kehtetus Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima.

Üldsätted 1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum edaspidi sihtasutus. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Aruandlus ja kontroll Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

Sihtasutuse majandusaasta algab 1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks.

Mis on liikme suurus 11 aasta jooksul

Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajaõiguste teostajale auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia.

Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Audiitor Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks.

Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. Siseaudiitor Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga.

Põhikirja muutmine Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Ühinemine, jagunemine ja lõpetamine Ühinemine ja jagunemine Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras. Lähemalt saate lugeda siit.

5. Nõukogu

Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt. Selle põhjal arvutatakse välja töötaja keskmine päevatulu. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt ja muudelt valla, linna või loomeliidu poolt makstavatelt toetustelt makstud sotsiaalmaksu.

Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates teisest päevast haigekassa. Haiguslehe kestus Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Mis on liikme suurus 11 aasta jooksul

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral. Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.

Haigushüvitise arvutamine ja näited Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. Haigekassa arvutab haigushüvitise töötaja eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse maksu- ja tolliametist.

Töötaja teavitamine töötingimustest 1 Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1 tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2 töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3 tööülesannete kirjeldus; 4 ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5 töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud töötasusealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg palgapäevsamuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta.

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule Kalle töötab töölepingu alusel. Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg on Esimese kolme haiguspäeva eest Kallele hüvitist ei maksta.

Teksti suurus

Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang 1 Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Lepingueelsed läbirääkimised 1 Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.

Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.

Põhinavigatsioon

Töölepingu tühistamise erisused 1 Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.

Töölepingu tühistamise tagajärjed 1 Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist.

Töötaja hoolsuse määr 1 Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tööandja korralduse sisu 1 Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega.

Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

Mis on liikme suurus 11 aasta jooksul