Siinkohal võib taas paralleele tõmmata lokaalse domineerimise efektiga. Results of an internet based study. Effects of performance expectancy and outcome certainty on interest in social comparison. Võimete ja oskuste osas võrreldakse ennast pigem endast parematega, samas kui arvamuste osas selline ühesuunalisus puudub. Sellises olukorras võib sotsiaalne võrdlus pakkuda vajalikku infot toimetulekuks ning kohanemiseks.

Töötukassa tellis uuringu, et välja selgitada, mis toetab ja mis takistab erivajadusega noortel pärast kooli lõpetamist töö leidmist. Uuring annab soovitusi, milline peaks olema töötukassa roll erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamisel ja millega tuleb arvestada neile teenuste pakkumisel.

Sotsiaalne uuring liikme suuruse kohta

Uuringu autorite hinnangul on haridussüsteemist tööturule sisenevad noored üks haavatavamaid gruppe tööturul, sest neil puudub töökogemus, nende tööotsimise oskused on tagasihoidlikumad ning töö leidmist toetav sotsiaalne võrgustik alles kujunemisjärgus. Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadusega noored vajavad sageli oma terviseseisundi tõttu töö otsimisel ja tööl käimisel ka lisaabi.

Navigeerimismenüü

Erivajadustega noorte igakülgseks abistamiseks ja toetamiseks on oluline teada, millised on praegu peamised takistused nende koolist tööle siirdumisel, ning töötada välja lahendused nende takistuste ületamiseks. Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringutesse kaasatakse inimesi juhuvalikuga. Uuringud võivad olla erinevale vanuserühmale. Igaühe vastus on oluline, sest see esindab ühiskonna sarnaste isikute olukorda ja arvamust.

Palume leida aega uuringu küsimustele vastata.

Sotsiaalne uuring liikme suuruse kohta

Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Kuidas andmeid esitada? Sotsiaalse võrdluse mõju tööga rahulolule ja tervisekaebustele vahendab tajutud kontroll. Seejuures inimesed, kes võrdlesid end endast kehvematega tööalases kontekstis, tajusid vähem kontrollitunnet ning olid vähem rahulolevad. End sageli tööalaselt parematega võrrelnud inimesed aga kaebasid harvem tervise üle, samuti kogesid vähem emotsionaalset väsimust.

Samas juba läbipõlenud indiviidid on vähem võimelised identifitseeruma endast edukamatega ning nende enesetunne pigem halveneb. Seetõttu võrreldakse end pigem endast vähem edukatega.

Sotsiaalse võrdluse teooria olulisusele vaimse tervise valdkonnas viitab tõik, et sotsiaalset võrdlust kui paradigmat kasutatakse ka kliinilises sekkumises [40].

Nii, nagu sotsiaalne võrdlus "panustab" häirete kujunemisse, on selle kaudu võimalik sümptomaatikat ka leevendada. Seejuures tuleb võrdlusobjekti vastavalt varieerida kas indiviidist mingis aspektis parem või halvem. Samuti tuleb arvestada sellega, kas läbi sotsiaalse võrdluse puhul identifitseerutakse või vastandutakse sihtobjektiga. Näiteks on leitud, et depressiooni puhul on endast paremini toimetulevate depressiooni diagnoosi ja ravi saajatega võrdlemine motiveeriv ning lootustandev, samas endast kehvemas seisus olijatega võidakse jõuda tõdemuseni, et olukord võiks olla tunduvalt halvem.

Seevastu kehaga rahulolematuse puhul on igasugusel sotsiaalsel võrdlusel põhineval lähenemisel pigem negatiivne mõju.

  • Prindi Lisatud
  • Хилвар указал на бескрайние пустыни внизу.

Seevastu sotsiaalsele võrdlusele sisuliselt lähedane paradigma — sotsiaalne distantseerumine — olevat kehaga rahulolu puhul efektiivsem, kuna ei kätke otsese objektiga võrdlemist, vaid mingi mentaalse ettekujutuse distantseerimist endast.

Sotsiaalse võrdluse kaudu omandatud infot kasutatakse ka emotsioonide regulatsioonis, võimaldades vaimseid simulatsioone näiteks afektiivsete tagajärgedega toimetuleku osas. Samuti on olulised ootused ning võrdluse ajaline positsioneerimine [37].

Sotsiaalse võrdluse mõju valents sõltub seega suuresti individuaalsetest erinevustest ning kontekstist. Sotsiaalne võrdlus iseenesest ei põhjusta psühhopatoloogiat, kuid omab olulist rolli sümptomaatika kujunemisel [46].

Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria [1] [ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalses keskkonnas viibides võrdleb inimene oma omadusi, võimeid ja hoiakuid teiste inimeste omadega. Sotsiaalse võrdluse teooria uurib seda, kellega ja milliste tunnuste osas inimesed ennast võrdlevad, samuti käsitletakse nende võrdluste mõju võrdleja enesemääratlusele, hoiakutele ja käitumisele Festingeri Objektiivsete parameetrite nt füüsilised standardid puudumisel võrreldakse enda võimeid ja arvamusi teiste inimeste omadega. Ennast võrreldakse endasarnaste indiviididega, sest niiviisi saab enese kohta võimalikult täpset informatsiooni. Näiteks algajal maletajal ei ole mõistlik oma mänguoskust võrrelda suurmeistriga, sest võrdlus ei ole adekvaatne ning sellest tulenevalt on see väheinformatiivne objektiivse mängutaseme määratlemiseks.

Sotsiaalne võrdlus ja söömishäired[ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalse võrdluse mõju on Festingeri teooriast alates arvestatud ka söömishäirete kontekstis, seda on käsitletud riskitegurina söömishäirete väljakujunemisel. Mitmed uurimused on tõstatanud küsimusi selle seose kohta: on toodud välja, et kuigi Festingeri algse teooria põhjal peaks inimene lõpetama sotsiaalse võrdluse, kui see teda kahjustab, jätkavad paljud naised siiski enda välimuse võrdlemist teistega, isegi kui võivad ennast sellega kahjustada.

Kuigi algselt postuleeritud teooria järgi peaksid inimesed end võrdlema endasarnaste isikutega, siis söömishäirete puhul võrreldakse end tihti ka ebarealistlike ja väga saledate modellidega [52]. See mõte toetab üht sotsiaalse võrdluse teooria edasiarendustest: inimesed võivad end võrrelda fiktiivse, stereotüüpse objektiga [2].

Isiku-uuringud Isiku-uuringud Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta.

Söömishäirete kontekstis on ilmnenud ka metodoloogiliste täienduste vajadus küsimuse näol, kuidas uurida sotsiaalset võrdlust ja selle mõju söömishäiretega patsientidel. Söömishäiretega populatsioonil võivad sotsiaalse võrdluse hindamisskaalad töötada normpopulatsioonist erinevalt.

Näiteks on leitud, et sotsiaalse võrdluse hindamise skaala SCRS; ingl k Social Comparison Rating Scale kolm tegurit söömishäiretega patsientidel ei eristu, mistõttu patsiente pole võimalik vastavatel alaskaaladel normpopulatsiooniga võrrelda [53].

Sotsiaalset võrdlust on eri uurimustes mõõdetud erinevate otseste ja kaudsete mõõtvahendite abil, mis mõõdavad sotsiaalse võrdluse erinevaid aspekte ja võivad olla puudulikult valideeritud [52]. Seetõttu on erinevate uuringute tulemused raskesti võrreldavad, mis viitab selgele vajadusele selgitada välja söömishäirete kontekstis hästi töötavad sotsiaalse võrdluse mõõtvahendid ja nende kasutus eri uurimuste vahel ühtlustada. Senistest uurimustest on selgunud, et sotsiaalne võrdlus küll ennustab söömise piiramist, kuid mitte buliimiale omaseid sümptomeid [54].

Leitud on, et söömishäiretega patsiendid peavad end teistega võrreldes vähem meeldivaks ja atraktiivseks [53]. Söömishäiretega patsiendid võrdlevad enda keha teiste kehadega tunduvalt enam kui kontrollgrupi ja depressiooni diagnoosiga inimesed, seda isegi siis, kui on võetud arvesse madala enesehinnangu ja depressiooni mõju.

Seetõttu on pakutud, et sotsiaalne võrdlus on eriti omane söömishäiretele, mitte üldisele psühhopatoloogiale [55]. Kehaga rahulolematus on samuti tugevas seoses sotsiaalse võrdlusega [56] ning Myersi ja Crowtheri arvates [57] mõjutabki sotsiaalne võrdlus kehaga rahulolematuse väljakujunemist. Sotsiaalne võrdlus on ise vahendajaks sotsiaalse surve, negatiivse afekti, enesehinnangu, perfektsionismi ja piirava söömiskäitumise vahel [54].

On leitud, et sotsiaalne võrdlus ei modereeri söömishäirete kujunemisega tugevalt seotud kehaga rahulolematuse ja kõhnuse ideaali internaliseerimise vahelist seost [56] ; samuti ei Sotsiaalne uuring liikme suuruse kohta ta ka mediaatoriks internaliseerimise ja kehaga rahulolematuse vahelises seoses [59].

Samas on pakutud, et sotsiaalse võrdluse ja kehaga rahulolematuse vaheline seos on vahendatud ühiskonnas kehtiva iluideaali internaliseerimise kaudu [60]. Arvestades jätkuvat huvi ja edasiarendamise võimalusi, on mõistlik uurida ning täpsustada sotsiaalse võrdluse mehhanismi, selle mõju söömishäirete kujunemisel ning paiknemist riskitegurite mudelites. Tulevased sotsiaalse võrdluse uuringud söömishäiretega seotud teemadel peaksid kasutama ühtlustatud ja söömishäiretega populatsioonil valideeritud sotsiaalse võrdluse mõõtevahendeid, mis arvestaksid sotsiaalse võrdluse struktuuri võimalikke iseärasusi söömishäiretega patsientidel.

Üha enam vajalikud on ka kordusuuringud, mis võimaldaksid hinnata sotsiaalse võrdluse erinevate aspektide ja teiste sotsiaalse võrdlusega seotud näitajate paiknemist söömishäirete riskimudelite põhjuslike seoste võrgustikes.

A theory of social comparison processes. Human relations, 7 2— Theory and research concerning social comparisons of personal attributes. Psychological Bulletin, What is social comparison and how should we study it? Personality and Social Psychology Bulletin, 22 5 Downward comparison principles in social psychology.

Isiku-uuringud

Psychological Bulletin, 90, Motivation as a determinant of upward comparison. Journal of Experimental Social Psychology, 1, The campus as a frog pond: An application of the theory of relative deprivation to career decisions of college men.

American Journal of Sociology, 72, Determinants of student self-concept: Is it better to be a relatively large fish in a small pond even if you don't learn to swim as well?

Sotsiaalne uuring liikme suuruse kohta

Journal of Personality and Social Psychology, 47, Some comments on social comparison processes. Journal for the Theory of Social Behaviour, 8, Threat and fear of negative evaluation as determinants of locus of social comparison, Journal of Personality, 41, Generic comparison processes in human judgement and behavior.

In: J. Smith Eds. I Hillsdale, NJ: Edbaum.

  1. Любому, не знакомому с такими местами, это помещение показалось бы странным.
  2. Но альтернативы они не Семя, брошенное Элвином, начало прорастать куда быстрее, чем он имел основания надеяться.
  3. Isiku-uuringud | Statistikaamet

Advances in Experimental Social Psychology, 21, Social comparison: Why, with whom, and with what effect? Current Directions in Psychological Science, 11, Evaluating the self in the context of another: The three-selves model of social comparison assimilation and contrast.

In Cognitive social psychology: The Princeton symposium on the legacy and future of social cognition pp. Mahwah, NJ: Erlbaum. Effects of performance expectancy and outcome certainty on interest in social comparison. Journal of Experimental Social Psychology, 7, Social comparison after success and failure: Biased search for information consistent with a self-serving conclusion.

Sotsiaalse võrdluse teooria

Journal of Experimental Social Psychology, 21, Ability evaluation through social comparison. Journal of Experimental Social Psychology, 10, Anxiety, fear, and social affiliation. Journal of Abnormal and Social Psychology, 62, Fear, anxiety, and affiliation following a role-played accident.

Journal of Social Psychology, 86, Stress affiliation: A utility theory. Psychological Review, 91, Social comparison, self-consistency, and the concept of self. Journal of Personality and Social Psychology, 16, Social comparisons and contentment: Exploring the psychological costs of the gender wage gap. Psychology of Women Quarterly, 18, Journal of Educational Psychology, 79 3 Big-Fish-Little-Pond Effect on academic self-concept. American Psychologist, 58, Journal of Educational Psychology, 2 Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele.

Teadus- eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus.

Language switcher

Psühholoogia instituut. Tartu Ülikool. Social comparison in the classroom: A review. Review of Educational Research, 78, — Social comparison and big-fish-little-pond effects on self-concept and other self-belief constructs: Role of generalized and specific others. Journal of Educational Psychology, ,