Selle kontseptsiooni tuumaks võib pidada mõtet, et parem on olla hea tudeng kehvas koolis, mitte kehvem tudeng eliitkoolis. Selle asemel valitakse juhuslikult välja teatud arv koole ja kaardistatakse neis koolides kõik lõpuklasside õpilased. Lokaalse domineerimise efekti esinemist on näidatud ka Eesti üliõpilastel. Meie eesmärgiks on pakkuda täpset teavet turul ja ühiskonnas toimuva kohta.

Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria [1] [ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalses keskkonnas viibides võrdleb inimene oma omadusi, võimeid ja hoiakuid teiste inimeste omadega.

Valimi moodustamine

Sotsiaalse võrdluse teooria uurib seda, kellega ja milliste tunnuste osas inimesed ennast võrdlevad, samuti käsitletakse nende võrdluste mõju võrdleja enesemääratlusele, hoiakutele ja käitumisele Festingeri Objektiivsete parameetrite nt füüsilised standardid puudumisel võrreldakse enda võimeid ja arvamusi teiste inimeste omadega.

Ennast võrreldakse endasarnaste indiviididega, sest niiviisi saab enese kohta võimalikult täpset informatsiooni. Näiteks algajal maletajal ei ole mõistlik oma mänguoskust võrrelda suurmeistriga, sest võrdlus ei ole adekvaatne ning sellest tulenevalt on see väheinformatiivne objektiivse mängutaseme määratlemiseks.

Võimete ja oskuste osas võrreldakse ennast pigem endast parematega, samas kui arvamuste osas selline ühesuunalisus puudub. Lääne kultuuriruumis on indiviididel lisaks enda hindamisele ka surve enda oskuste-võimete Parim liikme suurendamise meetod, kuid arvamuste osas sellist ühesuunalist väärtusotsustust ei ole.

Inimese oskuste ja võimete muutmisel on mittesotsiaalsetest teguritest tingitud piirid, arvamuste muutmisel selliseid piire ei ole. Arvamuste võrdlemisest loobumine näiteks nende liiga suure erinevuse tõttu viib eraldumise ja vaenulikkuseni.

Võrdlusgrupi tähtsust tõstvad tegurid tekitavad tendentsi grupi ühtlustumisele võrreldava omaduse osas. Suur teadaolev erinevus võrreldava omaduse suhtes asjakohase tunnuse osas viib võrdlusvahemiku kitsendamisele. Näiteks bakalaureuseastme tudengite erialase testi täitmise püüdlikkust ei mõjuta oluliselt teadmine, Sotsiaalse uuringu liikme suurus nad saavad testis gümnaasiumiõpilastest palju kõrgemaid või doktorantidest palju madalamaid tulemusi.

Grupi enamusele lähedastel indiviididel on kaugematega võrreldes suurem kalduvus muuta teiste positsiooni, väiksem kalduvus võrdlusvahemiku kitsendamisele ja palju väiksem kalduvus muuta oma positsiooni. Lisaks on samas publikatsioonis esitatud hüpoteesidest tuletatud mõningad võimalikud mõjud interpersonaalsetele protsessidele. Näiteks sotsiaalne võrdlus võib tekitada kuuluvustunnet, võrdluse tulemusena võib indiviid püüda võrdlusgrupiga rohkem sarnaneda või neid endaga sarnasemaks muuta, mis viib grupisisese ühetaolisuse tekkele.

Indiviid kaldub liikuma gruppidesse, mille enamuse arvamused ja võimed on tema omadele lähedased. Hüpoteeside kinnituseks on toodud empiiriliste uuringute tulemusi. Vaatamata oma vormile, ei ole sotsiaalse võrdluse teooria siiski matemaatiliselt range Sotsiaalse uuringu liikme suurus teooria, vaid jätab üpris palju ruumi teooria hüpoteeside ja konstruktide tõlgendamiseks ning seostamiseks mõõdetava reaalsusega.

Teooria edasiarendused[ muuda muuda lähteteksti ] Viimastel aastakümnetel on vaadatud sotsiaalset võrdlust kui mitmest komponendist koosnevat protsessi, millel on üks tähtis omadus — sotsiaalset võrdlust defineeritakse kui kognitiivset protsessi, milles mõeldakse ühest või enamast inimesest võrdluses iseendaga.

Olulisemad edasiarendused on järgmised: Inimesed ei ole alati enda objektiivsed hindajad, vaid tihtipeale teenivad sotsiaalsed võrdlused näiteks eneseupitamise või enesearendamise eesmärki. Inimesed ei võrdle end teistega ainult omal algatusel, vaid sotsiaalne keskkond võib sotsiaalseid võrdlusi indiviidile ka aktiivselt peale suruda [2]. Siinkohal võiks näiteks tuua tiigi efekti [6] [7] Sotsiaalse võrdluse objektiks ei pruugi olla üks kindel indiviid, vaid sotsiaalset võrdlust võib tekitada mistahes sotsiaalne informatsioon, samuti võivad fiktiivsed tegelaskujud ja stereotüübid olla sotsiaalse võrdluse tekke allikateks [3].

Sotsiaalne võrdlus võib toimuda teadvustamatult [2] [3] ning ka teadvustamata võrdlus võib avaldada mõju enesehindamisele. Seejuures toimivad kaks antagonistlikku protsessi: võrdlus ja peegeldus. Võrdlus toob kaasa kaitsereaktsiooni, kui nt inimene, kellega end kõrvutatakse, saavutab enam; peegelduse puhul tunneb inimene hoopis rõõmu selle üle, et võrdlusalusel hästi läheb.

Voib olla salv suurendamiseks liige

Vahendaja-mudel ingl k Proxy Model [12] : see mudel aitab seletada sotsiaalse võrdluse mehhanisme võimete kõrvutamise kontekstis — sotsiaalset võrdlust kasutatakse selleks, et saada aimu, kuivõrd indiviid on edukas uue tundmatu ülesande lahendamisel. Nn vahendaja proxy on indiviid, kellega võrdluse alusel on võimalik saada teavet õnnestumise kohta.

Eeldusel, et võrdleja ja vahendaja on varem mõlemad olnud edukad mingi ülesande lahendamisel, ja vahendajal õnnestub lahendada Triaadiline mudel ingl k Triadic Model [12] : selle mudeliga on üritatud seletada sotsiaalse võrdluse olulisust arvamuste-tõekspidamiste tekkes.

Grip normaalses paksus liige

Kesksel kohal on taas vahendaja. Eristatud on käesolevat eelistust isiklik arvamus, mis puudutab millegi meeldivust või kohasust; oluline on sarnasus vahendajagatõekspidamist selle hindamine tugineb kontrollitavatel faktidel; on oluline, et vahendaja pädevus ja tõekspidamised ühtiksid võrdleja tõekspidamistega ning tulevikueelistust on tõenäolisem, et inimene võtab vahendaja hoiakud üle, kui vahendaja käitumismuster on olnud minevikus sarnane võrdleja omaga.

Kolme mina mudel ingl k Three-Selves Model [13] : siinkohal peetakse sotsiaalse võrdluse teooriat kahe erineva kontseptsiooni kombinatsiooniks.

Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria [1] [ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalses keskkonnas viibides võrdleb inimene oma omadusi, võimeid ja hoiakuid teiste inimeste omadega. Sotsiaalse võrdluse teooria uurib seda, kellega ja milliste tunnuste osas inimesed ennast võrdlevad, samuti käsitletakse nende võrdluste mõju võrdleja enesemääratlusele, hoiakutele ja käitumisele Festingeri Objektiivsete parameetrite nt füüsilised standardid puudumisel võrreldakse enda võimeid ja arvamusi teiste inimeste omadega.

Üks neist teooriatest käsitleb võrdlemise motivatsiooni ja tegureid, mis mõjutavad keskkonnast sotsiaalse võrdluse jaoks otsitava info tüüpi.

Teine teooria käsitleb endale antud hinnanguid ja tegureid, mis määravad sotsiaalse võrdluse mõju enda kohta tehtavatele otsustele.

Mudel eristab kolme liiki enesekontseptsioone: individuaalsed minad, võimalikud minad ja kollektiivsed minad. Põhilised uurimisviisid[ muuda muuda lähteteksti ] Sotsiaalse võrdluse teooria toetub alates selle loomisest empiirilistele uurimistulemustele, mis kirjeldavad võrdlusobjektide valikut ja võrdluste tagajärgi võrdleja jaoks.

Kuidas on sotsiaalset võrdlust uuritud? Alljärgnevalt on esitatud teooria algusaegadest kuni tänapäevani levinumad kasutatud meetodid, mille abil on püütud kõnealusest Sotsiaalse uuringu liikme suurus mehhanismist aru saada. Laias laastus võiks need meetodid jaotada kolmeks — 1 valiku-lähenemine ingl k selection approachmilles üritatakse välja selgitada, millist informatsiooni kasutavad katseisikud sotsiaalseks võrdluseks 2 reaktsiooni-lähenemine ingl k reaction approachmille tuumaks on sotsiaalse võrdluse mõju uurimine nt katseisikute enesehinnangule ning 3 jutustav lähenemine ingl k narration approachmilles uuritakse katseisikute endi raporteeritud informatsiooni selle kohta, kuidas katseisikud on igapäevaelus sotsiaalset võrdust kasutanud.

Nagu nimigi viitab, on uuritavate ülesandeks etteantud sotsiaalse informatsiooni hulgast võrdlusallika valimine — seega sotsiaalne võrdlus on selles lähenemises sõltuvaks muutujaks.

Tavaliselt küsitakse katseisikult, kellega ta end võrrelda tahab. Valiku-lähenemist kasutatakse sagedasti eksperimentaalsetes töödes, kus manipuleeritakse erinevate sõltumatute muutujatega nt kujundatakse erineval määral ärevust tekitavaid olukordi. Kõnealuses lähenemises on levinumad kolm katseparadigmat — a järjestusparadigma ingl k rank-order paradigmSotsiaalse uuringu liikme suurus vaatamisparadigma ingl k looking paradigm ning c kuuluvusparadigma ingl k affiliation paradigm. Järjestusparadigma puhul täidab katseisik mingisuguse testi nt isiksusetesti ning saab teada oma skoori.

Talle näidatakse pingerida koos tema paiknemisega ning küsitakse, kellega katseisik end võrrelda tahab. Inimesed valivad enamasti endast paremaid, aga enda lähedal paiknevaid indiviide.

Kuidas suurendada liiget ilma keemiata

Vaatamisparadigma puhul uuritakse seda, kuivõrd ja millises ulatuses on katseisik sotsiaalsest informatsioonist huvitatud. Selle paradigma kitsaskohtadeks võivad saada asjaolud, et kuuluvusvajadus või selle puudumine ei pruugi olla tingitud sotsiaalselt võrdlusest, vaid ka näiteks teis t e tajutud atraktiivsusest [16]häbi tundmisest [17]tajutavast ohust enesehinnangule [18] ning sellest, kui katseisikud tunnetavad, et teised inimesed võivad tekitada enam distressi [19].

Reaktsiooni-lähenemine[ muuda muuda lähteteksti ] Selles lähenemises on sotsiaalne võrdlus sõltumatuks muutujaks.

Uuringud ja analüüsid

Katseisik saab sotsiaalset informatsiooni ning vastab enamasti sellistele küsimustele, mis uurivad tema enesehinnangut pärast testide tulemuste ning uuritava teiste suhtes paiknemise teadasaamist — tavaliselt olles parem või kehvem teistest. Seda meetodit on kasutatud põhiliselt kahel viisil: a eksperimentaalselt laboratoorsetes tingimustes ning b korrelatiivselt väljaspool laborit.

Laboratoorsetes tingimustes on katseisikutele esitatud sotsiaalset informatsiooni, mille järel on uuritud katseisikute hinnanguid erinevatele parameetritele nt enesehinnang, meeleolu, kadedus, jne. Siinkohal võiks näitlikustamiseks välja tuua Morse ja Gergeni uuringumilles katseisikud täitsid enne tööintervjuud blanketti.

Nende katseisikutega oli samas ruumis veel üks inimene — tegelikult eksperimentaatori kaasosaline —, kes oli vastavalt katsetingimusele kas hea väljanägemisega, kasitud, või vastupidine eelmisele — Sotsiaalse uuringu liikme suurus ja lohakas.

Ilmnes, et katseisikud, kes täitsid blanketti koos kasimatu inimesega, hindasid end paremini. Bylsma, Major ja Cozzarelli küsisid uuritavatelt, kui palju needsamad katseisikud tehtud töö eest tasu tahavad, andes ette ka nimekirja varem sama tööd teinud inimeste palkadest.

Mõned "eelmistest töötajatest" olid katseisikutega samast soost. Ilmnes, et samast soost inimesed osutusid võrdlusallikana olulisemaks kui vastassoost "eelmised töötajad". Teisisõnu, uuritavate hinnangutele avaldasid mõju samast soost inimeste sissetulekud. Sotsiaalne informatsioon võib sisalduda keskkonnas, milles inimene viibib — siin võib taas näiteks tuua tiigi efekti [6] [7]mille puhul võiks oletada, et õpilased võrdlevad ennast ja oma tulemusi teiste õpilaste ning nende tulemustega; see protsess avaldab mõju minapildile ja enesehinnangule.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll koostöös uuringufirmaga Norstat viis Uuringu käigus küsitleti kokku Eesti elanikku vanuses 18—74 eluaastat ning käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad vastavas vanuses Eesti elanikkonnale.

Laboriväliste lähenemiste kitsaskohaks on asjaolu, et mitmed muutujad ei ole uurija kontrolli all, seega andmete interpreteerimine võib olla ekslik. Jutustav lähenemine[ muuda muuda lähteteksti ] Sarnaselt korrelatiivsete uuringutega on selles lähenemises olulisel kohal katseisikute igapäevaelus esineva sotsiaalse info uurimine, siinkohal on peamiseks enamasti katseisikute endi antud teave.

Jutustava lähenemise uurimismeetodeid võiks liigitada kolmeks: a enesekohaselt raporteeritud võrdlused ingl k global self-reported comparisonsb päevikumeetod võrdluste kohta ingl k self-recorded comparison diaries ning c vabade vastustega meetodid ingl k free-response Sotsiaalse uuringu liikme suurus. Enesekohased raportid on Liikme suurus maailma keskmine üks eksplitsiitsemaid ja otsekohesemaid meetodeid sotsiaalse võrdluse uurimisel.

Sisuliselt küsitakse katseisikutelt otse, kas ja kellega end võrreldakse. Näiteks võib küsida indiviidilt, et kas ja kui tihti ta võrdleb oma töötasu enda kolleegidega.

Meeste suuruse foto

Päevikumeetodi olemus on üsna lihtne — teatud perioodi vältel instrueeritakse uuringus osalejaid, et nad märgiks oma elus sotsiaalset võrdlust kohates üles vastavasisulised tähelepanekud nt mis valdkonnas, kellega, mis liiki sotsiaalne võrdlus aset leidis. Vabade vastuste meetodi puhul jälgitakse ennekõike seda, kuivõrd inimesed väljendavad sotsiaalset võrdlust puudutavaid aspekte.

Otsese küsimise meetodi kasutamisel ei pruugi inimene vastata, et ta end kellegagi võrdleb, aga intervjuu käigus võib sama inimene siiski anda sotsiaalset võrdlust puudutavat infot. Selle meetodi rõhk on spontaansetel vastustel. Jutustava lähenemise puhul tekitab küsitavust see, kas inimesed suudavad sotsiaalset võrdlust ära tunda ja raporteerida. Sotsiaalse võrdluse avaldumine ja aktuaalsemad uurimisteemad[ muuda muuda lähteteksti ] Miks üldse on sotsiaalse võrdluse uurimine oluline?

suurendada peenise see toesti voi mitte

Siinses alaosas on välja toodud mõningad uurimisteemad, mida on Festingeri teooria ja selle edasiarenduste valguses käsitletud ning mis leiavad aktuaalset kajastust ka tänapäeval. Sotsiaalne võrdlus klassiruumis ja tiigi efekt[ muuda muuda lähteteksti ] Vastavalt olid ka tulevikuplaanid eliitkoolide õppuritel vähem lennukad kui tudengitel vähem selektiivsetes ülikoolides.

Oma uuringu põhjal nimetas Davis nähtuse konnatiigiefektiks ingl k the frog-pond-effect. Selle kontseptsiooni tuumaks võib pidada mõtet, et parem on olla hea tudeng kehvas koolis, mitte kehvem tudeng Sotsiaalse uuringu liikme suurus.

Pea kaks aastakümmet hiljem näitasid Marsh ja Parker [7] samuti, et üldhariduskoolide õpilaste minapildi ja kooli selektiivsuse vahel on negatiivne seos. Nähtusele anti nimeks suur kala väikeses tiigis efekt ingl k big-fish-little-pond effect [7] [22]millele võiks eesti keeles lühidalt viidata kui tiigi efektile Adov, Tiigi efekti saab käsitleda kui kultuurideülest nähtust, sest seda on uuritud ja leitud erinevates riikides [23] ; nähtust on lisaks uuritud ka arengumaades ning leitud, et negatiivne korrelatsioon õpilase akadeemilise minapildi ja kooli tugevuse vahel esineb statistiliselt olulisel tasemel lausa s erinevas riigis [24].

Tiigi efekti ilmnemist on näidatud ka Eesti õpilastel.

  1. Kui palju maksab liikme suurendamine paksusega
  2. Liikme suurus vanuse jargi
  3. Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll koostöös uuringufirmaga Norstat viis
  4. Джезерак должен был собрать остатки терпения и надеяться, что Элвин вскоре выйдет из этой эйфории.
  5. Maardeained Liikmesuuruse suurendamine

Põhjuste seas võib olla sotsiaalne võrdlus. Haridussüsteem soodustab koolikeskkonnas tekkivaid võrdlusi — hindavast atmosfäärist tulenevalt on õpilastel tugev huvi oma võimeid ning tulemusi võrrelda oma kaaslaste vastavate parameetritega [26]. Kui lähtuda sotsiaalse võrdluse teooriast, oleks asjakohane arvata, et selektiivsemates koolides võrreldakse end parematega ingl k upward comparison ning vähem selektiivsetes koolides toimub võrdlus kehvematega ingl k downward comparison.

Just nende strateegiate rakendumist on näidanud Marsh, Trautwein, Lüdtke ja Köller [27]. Zell ja Alicke Sotsiaalse uuringu liikme suurus eksperimentaalsetele uuringutele [28] tuginedes välja, et tiigi efekti tekkemehhanism seisneb asjaolus, et õpilaste enesehinnangule avaldab mõju see, kui võimekad nad on võrreldes oma lähemate kaaslastega nt klassi- või koolikaaslasedmitte see, Sotsiaalse uuringu liikme suurus on õpilaste ja nende kaaslaste paiknemine üldisemas pingereas nt kooli paiknemine teiste koolide hulgas — seega mõju on ennekõike lokaalsel sotsiaalsel informatsioonil.

Kui õpilane on väga hea enda koolis, kuid kool ise on nõrgemate killast, hindab õppur oma võimeid tõenäoliselt kõrgemalt kui indiviid, kes on eliitkoolis kehvemate hulgas — nõndaviisi võibki teoreetiliselt põhjendada tiigi efekti tekkimist. Lähematelt kaaslastelt tuleneva sotsiaalse informatsiooni üldisemast informatsioonist tugevamat mõju nimetasid Zell ja Alicke lokaalse domineerimise efektiks ingl k the local dominance effect [28] [29].

Sotsiaalse keskkonna mõju ja lokaalse domineerimise efekt[ muuda muuda lähteteksti ] Lisaks tiigi efektile võiks lokaalse domineerimise efekti hüpotees seletada veel mitmeid erinevaid elulisi nähtusi, kus sotsiaalne võrdlus ning lähematelt kaaslastelt saadav informatsioon võivad mõju avaldada. Lisaks võib lokaalne domineerimine seletada järgmisi nähtusi [29] : kallutatud enesehindamine: lokaalsest informatsioonist lähtudes võivad inimesed oma võimeid üle- või alahinnata.

Ülehindamine võib avalduda nt liigses enesekindluses, mistõttu võib ka karjäärivalik sobimatuks osutuda [30]võimete alahindamine võib aga kaasa tuua madala enesekindluse ning võimaluste kasutamata jätmise [31]. Crosby [33] on aga näidanud, et see, kui rahul on inimesed oma palgaga, oleneb teiste inimeste töötasudest. Lokaalse domineerimise hüpoteesist võiks tuletada, et siingi mängib rolli lokaalne informatsioon — enda töötasu võrreldakse oma lähemate töökaaslaste, mitte üldpopulatsiooni palkadega.

Paraku ei ole seda hüpoteesi veel testitud — mõneti organisatsioonipsühholoogia pärusmaale jääv uurimisteema võiks tulevikus luubi all olla, sest tegemist on potentsiaalselt vajaliku teadmisega organisatsioonisisese atmosfääri kujundamisel. Nähtust võiks selgitada lokaalse domineerimise hüpotees — stigmagrupi liikmete võrdlusobjektideks on endasarnased inimesed, mistõttu enesehinnang ei pruugi ilmtingimata olla madal.

Sotsiaalse võrdluse teooria

Lokaalse domineerimise hüpoteesi kohaselt avaldab terviseriskide tajule mõju lokaalne informatsioon nt võrdlus mõne väikese grupi või lähedastegadomineerides üldise informatsiooni nt üldpopulatsioonis esinevate terviseriskide sagedus üle. Seda mõtet on Zell ja Alicke eksperimentaalselt testinud ning leidnud hüpoteesile ka kinnitust [35].

Siinkohal võib aduda sotsiaalse võrdluse potentsiaalset traagikat — kuna nt naaber on kõrges eas hea tervise juures, jätab ehk mõni vanem inimene arsti juurde käigu tegemata, eirates oma vanusegrupi tõenäolisi terviseriske ning jäädes ilma õigeaegsest, elu päästvast sekkumisest.

Lokaalse domineerimise efekti esinemist on näidatud ka Eesti üliõpilastel. Sotsiaalne võrdlus mängib rolli tervisekäitumises ning terviseprobleemide kujunemises [37].

Andu Rämmer Uuringutes on harva vaatluse all kogu populatsioon: kõikseid, kogu populatsiooni haaravaid uuringuid nt elanikkonna rahvaloendus viiakse nende kulukuse tõttu läbi harva. Tavaliselt tehakse laiema populatsiooni kohta järeldused seda esindava valimi põhjal. Valimi moodustamisel lähtutakse esinduslikkuse põhimõttest: see peab olema esinduslik uuritava üldkogumi või populatsiooni suhtes, mille kohta tahame järeldusi teha. Valimi ehk väljavõtukogumi saame, võttes üldkogumist valimi moodustamise eeskirja alusel teatud n elementi, mis moodustavad valimi mahu. Valimi moodustamisel püütakse minimeerida valimi erinevust üldkogumist ehk taandada vea tõenäosust eesmärgiga maksimeerida esinduslikkust.