Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Valveaeg 1 Laevapere liikme valveajaks on aeg, millal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretöölepingule kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. Enamik inimesi põeb koroonaviirust kergelt, aga eriti vanemaealistel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel võib haigus kulgeda raskemalt — nad võivad sattuda haiglasse või koguni surra.

Puhkuse andmise kohustust ei teki sadamas, kuhu laev siseneb punkerdamiseks, haige või vigastatud isiku kaldale viimiseks või mõne muu ettenägematu sündmuse tõttu ja kust laevapere liikme kojusaatmine ei ole mõistlikult korraldatav.

Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamise erisused 1 Laevapere liikmele on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust kuni kuuekuulise ajavahemiku ulatuses käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  • Mereteenistuse seadus – Riigi Teataja
  • Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 5. aprilliks - Riigikogu

Töö- ja puhkeaja piirangud 1 Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamisel ei või laevapere liikme tööaeg ületada 12 tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul ja 60 tundi mis tahes seitsmepäevase perioodi jooksul tingimusel, et järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3, käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 ja § 48 lõikes 1 sätestatud piiranguid.

Ületunnitöö tegemine käesolevas lõikes sätestatud piirnorme ületavalt on keelatud. Järjestikuste puhkeajaperioodide vaheline ajavahemik ei või ületada 14 tundi. Vahiteenistuses osalevate laevapere liikmete tööaja režiim 1 Vahiteenistuses osalevate laevapere liikmete tööaeg tuleb jagada vahtidesse, kui merereis kestab katkestamatult vähemalt 12 tundi. Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaja režiim 1 Vahiteenistuses mitteosalevate laevapere liikmete tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.

Valveaeg 1 Laevapere liikme valveajaks on aeg, millal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretöölepingule kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks.

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 5. aprilliks

Valveaega ei arvata tööaja hulka. Kui töötsükli pikkus on lühem kui üks kuu, antakse luba vähemalt üks kord ühe töötsükli jooksul. Ületunnitöö tegemine 1 Laevapere liige võib ületunnitööd teha kuni kuus tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul, kusjuures laevapere liikme tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada 14 tundi mis tahes tunnise perioodi jooksul ja 72 tundi mis tahes seitsmepäevase perioodi jooksul.

Suurenenud liige 5 paeva

Töötajale tuleb tagada käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 ja § 45 lõikes 2 sätestatud puhkeaeg. Laeva ohutusega seotud edasilükkamatud tööd 1 Kapten võib laevapere liikmelt nõuda töö tegemist, kui see on seotud laeva, selle pardal olevate isikute või lasti ohutuse tagamisega või eesmärgiga abistada merehädas olevaid isikuid või laevu.

Töö tegemist võib nõuda seni, kuni on taastunud normaalne olukord. Nimetatud alusel tehtud töö ei ole ületunnitöö.

Suurenenud liige 5 paeva

Õhtuse ja öötöö hüvitamise erisused Laevapere liikme suhtes ei kohaldata palgaseaduses RT I11, ;12, ;29, ;10, 59; 40, sätestatud lisatasu maksmist õhtuse ja öötöö eest. Arvestuse pidamine laevapere liikme töö- ja puhkeaja kohta Kapten peab laevapere liikme töö- ja puhkeaja arvestust. Laevapere liikmel on õigus saada arvestuse koopia.

Töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise korra ja vormi kehtestab sotsiaalminister. Laevapere liikme süüteo arutamise kord merereisi ajal 1 Kui laevapere liiget kahtlustatakse merereisi ajal distsiplinaarsüüteo toimepanemises, arutatakse seda tegu ja langetatakse otsus 14 päeva jooksul komisjonis, mis koosneb kolmest laevapere liikmest.

Kui teo toimepanemises kahtlustatakse laevapere liiget, kes kuulub laeva juhtkonda, nimetab kapten ülejäänud kaks komisjoni liiget laeva juhtkonda kuuluvate isikute hulgast.

Kui teo toimepanemises kahtlustatakse laevapere liiget, kes ei kuulu laeva juhtkonda, nimetab kapten ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda kuuluvate isikute hulgast, teise valivad laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab laevapere liikmete hulgast protokollija. Komisjoni liikmed võivad esitada küsimusi nii asjaomasele laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, seletused, vastused ja komisjoni põhjendatud otsus protokollitakse ning loetakse asjaosalisele ette.

Protokolli õigsust kinnitavad komisjoni liikmed oma allkirjaga. Protokollile võetakse ka asjaomase laevapere liikme allkiri.

Kui asjaomane laevapere liige keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokollija selle kohta protokolli märkuse. Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid.

Suurenenud liige 5 paeva

Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa. Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks Kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel.

Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu. Riigikogu liikme arupärimisele riigipiiri seaduse rikkumise kohta STS-operatsioonidel nr 57 vastab keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Suurenenud liige 5 paeva

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon. Kell 11 — komisjonide istungid Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil — kell Sündmus Kell 16 — Riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad komisjoni liikme Madis Millingu korraldatud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste riigikaitseõppe kursuse teemalisel ümarlaual.

Eestist sooritatud ostude osakaal on suurenenud - Eesti E-kaubanduse Liit

Laadi alla koroonaäpp HOIA Laadi oma nutitelefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind kui oled olnud lähikontaktis vähem kui 2 m vähemalt 15 minutit koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad rakenduse kaudu anonüümselt teavitada teisi enda haigestumisest. Hoia distantsi Liikumispiirangutest kinnipidamine on ettevaatusabinõu, mille eesmärk on vältida nakkuse levitamist. Kuna koroonaviirusega nakatunud inimesel ei pruugi alati sümptomeid olla ja ta võib ennast terveks pidada, siis on väga oluline, et kõik inimesed järgiksid reegleid.

Mereteenistuse seadus (lühend - MTS)

Üldse ei tohi kodust väljas käia haiged inimesed. Eneseisolatsioonis olevad lähikontaktsed või riskiriigist reisilt tulnud inimesed peavad samuti ettenähtud aja kodus viibima, oma tervist jälgima ning väljas tohib käia ainult tungival vajadusel. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht ja seda kiiremini saavad piirangud lõppeda!

Avalikes kohtades kanna maski Avalikes kohtades nagu ühistranspordis, poodides, kaubanduskeskustes ning konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos tuleb kanda maski või katta nina ja suu.

Maskiga kaitsed mitte ennast, vaid teisi inimesi — maski kandmine aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni.

Eestist sooritatud ostude osakaal on suurenenud

Maski peaksid kandma kõik inimesed, sest kunagi ei tea, kas oled nakatunud või mitte. Ainus erand on lapsed kuni aastaseks saamiseni ning inimesed, kellel ei võimalda maski kanda meditsiinilised näidustused. Maski pole mõtet kanda õues ja kodus, välja arvatud juhul kui mõni pereliige on haige. Sellisel juhul on soovitatav kasutada FFP3 kaitseefektiivsusega respiraatoreid.

Jälgi, et mask oleks kindlalt ees ning kaetud oleks nina ja suu. Hoidu kätega maski ja nägu katsumast.

10 kõige olulisemat asja, mida teada koroonaviirusest ja selle ennetamisest

Kui mask on niiske, tuleb see ära visata. Kasutatud maskid pane ettevaatlikult eraldi kilekotti ja sõlmi kinni. Korduvkasutatavad riidemaskid tuleks pesta vähemalt 60 °C kuumas vees.

Maski materjal peab sellel temperatuuril pesu taluma või olema kõrgel temperatuuril triigitav. Kuidas kõik need eriolukorra meetmed aitavad? Meetmete eesmärk on takistada koroonaviiruse levimist.

Kuigi suur osa inimesi põeb koroonaviirust kergelt, võib paljudel see haigus kulgeda väga raskelt. Hoolsus hügieenis, kodus püsimine ja teiste inimestega kontaktide vältimine aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele.

Reeglitest ja soovitustest kinnipidamine aitab ühelt poolt tagada, et meie haiglad ja arstid suudavad aidata kõiki, kes abi vajavad.