Usenet sai alguse Senini on olnud probleemiks ühilduvus - ühe firma süsteemid reeglina ei toetanud teisi. Tänaseks on OA põhimõtted kogumas üha laiemat kandepinda kogu maailmas, ka nendest teeme täpsemalt juttu edaspidi. Tehniliselt kujutab Usenet endast vastavat protokolli toetavate serverite võrku.

Uus ja mitte nii uus meedia Millega on tegu? Termin "uus meedia" ka "uusmeedia" on ingliskeelse new media vastena tulnud üle ka eesti keelde.

Ehkki enamik moodsa eluga kursisolevaid inimesi võib ilmselt õigesti aimata üldise valdkonna, millega tegu on, pole seda nähtust siiski nii kerge defineerida.

Suurem Wikipedia liige Milliseid pilte saab liikme suurendada

Enamasti mõeldakse siin massimeedia arengutendentse alates umbkaudu sajandivahetusestmis Suurem Wikipedia liige suures osas infotehnoloogial - Internet eriti veebinteraktiivne meedia, erinevad multimeedialahendused. Nagu ka muude lööksõnadega, on ka "uut meediat" üksjagu lörtsitud erinevate võhikute poolt, nagu ka teistes samalaadsetes nähtustes on selles nähtud mingisugust "universaalset ravimit" kõikvõimalikele probleemidele.

Kuid kahtlemata on IT-lahenduste laialdane levik meediasfääri muutnud ka selle iseloomu ning seeläbi avaldanud üksjagu mõju ka üldisematele sotsiaalsetele tendentsidele. Võrgus leiduva info võib laias laastus jagada kaheks.

Suurem Wikipedia liige Liikmete tohusa suurenemine

Esiteks passiivne info, mis on "võrgus väljas" ja mida saab igaüks endale sobival ajal uurida. Siia kuuluvad veebilehed, võrguandmebaasid, FTP-arhiivid jms.

Tüüpiliselt võib sellist infot otsida veebipõhiste otsimootorite abil - mitmetel varasematel võrguteenustel on tänaseks olemas ka veebiligipääs ning Google või mõni teine otsimootor suudab ka sealt infot hankida. Teine suur kategooria on aga see, mida enamasti "uue meedia" all mõeldakse - aktiivne, "elus" info, mille allikaks on reaalsed inimesed, kes ühes või teises võrgukogukonnas osalevad.

Sedasorti infootsing kujutab endast juba aktiivset suhtlemist teiste inimestega ning siin tuleb mängu mitmeid täiendavaid tegureid - kasvõi võrguviisakus ehk netikett sellest räägime lähemalt omaette teemas. Keerulisema Liikme suurus 21 cm Photo korral hõlmab sedalaadi infootsimine nii viisakat pärimist, saadud teadmistetükkide kokkusobitamist ning enda jaoks uue teadmise koostamist - ühelt inimeselt kuuleme ühe fakti, teiselt teise, seejärel paneme need enda jaoks kokku ning tuletame järeldused sellist asja on nimetatud ka konstruktivismiks.

Järgnevalt peatume mõningatel Interneti aspektidel, mida harilikult "uue meediaga" seostatakse. Otsimootorid Otsimootor search engine on tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt Suurem Wikipedia liige järgi otsida. Esimesed sedalaadi süsteemid ilmusid Samal aastal alguse saanud Lycos oli esimene, millest kujunes edukas äriettevõte algul oli tegu puhtalt otsisüsteemiga, hiljem lisandus veebikataloog - võrdluseks võib tuua Yahoo!

Pikka aega oli populaarne Tänapäeval ilmselt tuntuim otsimootor on On ka piirkondlikke otsimootoreid, nagu Baidu Hiinas ja Yandex Venemaal. Enamik otsimootoreid on loodud äriettevõtete poolt ning nende täpsed toimemehhanismid on ärisaladus.

Kõigi puhul aga on tegu spetsiaalse tarkvara, nn. Saadud lehed süstematiseeritakse andmebaasis, peamiselt sorteeritakse lehe pealkirja ning võtmesõnade alusel. Tänapäeval on otsingumootorite efektiivsus nende algaegadega võrreldes mõnevõrra langenud - veeb kasvab nii kiiresti, et ükski robot ei suuda enam kõiki lehti läbi käia, lehed muutuvad kiiresti ning üha Suurem Wikipedia liige kasutatakse dünaamilisi lehti, kus veebileht koostatakse vahetult enne lugemist andmebaasis olevate andmete põhjal.

Mõne otsimootori puhul sõltub veebilehe leidmise edukus otseselt selle omaniku poolt otsimootori tegijale makstud rahasummast enamik otsimootoritega tegelevaid firmasid Suurem Wikipedia liige reklaamituludestteisalt oli otsiroboteid pikka aega võimalik lollitada suure hulga oma lehele kuhjatud "poppide" võtmesõnadega ja nõnda meelitada oma lehele uusi kasutajaid tänaseks on otsimootorite tegijad targemad ja nii lihtsalt enam neid mõjutada ei saa - otsirobotite mõjutamisest on saanud terve omaette kunst, mille lühendiks on SEO.

Otsirobotil saab ka keelata enda lehe registreerimise. Kõik see on senise tehnoloogiaga otsimootorite efektiivsust tublisti kahandanud. Lahendust oodatakse tuleviku uut tüüpi veebist, kus lehe olemus ja tähendused antakse iga lehega edasi arvutite jaoks loetavas vormis nn. Omaette lõbusa peatükina otsimootorite ajaloos võib ära mainida nn Google'i-pommide Google bomb ajastu XXI sajandi esimesel kümnendil.

Kuulsaimateks "pommideks" olid need, mis väljendasid enda seisukohta mingi isiku või nähtuse suhtes. Bushi kodulehe sai mõnda aega Google'i otsitulemuste esimeselt realt, kui otsitavaks fraasiks oli "miserable failure" hale läbikukkumine. Eestis oli kaheks kuulsaimaks juhtumiks Tallinna omaaegsele linnapeale tehtud pomm, kui tema kodulehele viis otsifraas "abiratas" meer üritas pommist vabaneda ja muutis kodulehe aadressi - mõne päeva pärast oli pomm aga tagasi koos sugulastega, lisandusid ka "sitaratas" ja "tainas" ning kahele paljudele ebasümpaatsele erakonnale viitavad "masendav" Eesti Keskerakond ja "kohutav" Eestimaa Rahvaliit.

Veel Tänaseks on Google enda otsialgoritme küll piisavalt palju muutnud, et pommide tegemine on vähenenud - ent kõrgajal piisas edukaks pommiks vahel vaid paarikümnest ajaveebnikust, kes soovitavalt otsisõnalt enda ajaveebis valitud ohvri veebilehele suunasid.

Ilmselt näeme "pomme" või midagi uut nendesarnast ka tulevikus. Ja viimaks - Google'it pidevalt saatev mure isikuandmete privaatsuse ja turvalisuse teemal on loonud terve rea uue meedia lahendusi, mis pakuvad alternatiive - ühe hea kollektsiooni võib leida näiteks sellelt veebilehelt.

Veebikataloogid Veebikataloog web directory on võrguviidete süstematiseeritud kogu. Leidub nii kitsa spetsialiseerumisega kui üldisi katalooge.

Esimeseks sedalaadi kataloogiks oli Yahoo! Messenger ja palju muud. Ka on Yahoo! Groups veebifoorumid, Suurem Wikipedia liige ajal väga populaarsed GeoCities-veebilehed jpm.

Nende ja muude asjaolude koosmõju tõttu on nende roll viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud. Üldise põhimõttena eristab veebikataloogi otsimootorist see, et tema viidetebaasi hooldavad inimesed - otsimootoril on see reeglina täiesti automatiseeritud. Tänaseks on aga otsimootorite ja veebikataloogide vaheline piir ähmastunud - eri juhtudel on automatiseerituse aste erinev.

E-postinimekirjad meililistid Sedalaadi infovahetuskanalid kujunesid välja juba üsna varsti peale E-posti kasutuselevõttu Postinimekiri kujutab endast tarkvara, mis saadab kindlale listiaadressile saadetud e-kirjad automaatselt edasi kõigi listi liikmete aadressidele. Levinumad sedalaadi tarkvarasüsteemid on ListservGNU Mailman ja Majordomovarasematele spetsiaalsetele listisüsteemidele lisaks on vastavad funktsioonid tänapäeval lisatud ka paljudele veebifoorumitele ja portaalidele.

Tänaseks on postilistide Suurem Wikipedia liige mõnevõrra kitsenenud - kasvanud on "ülalt alla", ühesuunaliste infolistide osakaal ning aktiivne arutelu osaliselt kolinud mujale, ent ka ajaloolised, pika traditsiooniga arutelulistid on veel täiesti olemas näiteks Suurem Wikipedia liige vaadata Tehnikaülikooli listiserverit.

Postinimekirju on olemas pea kõigil mõeldavatel teemadel. Erinevad listid kasutavad erinevaid "mängureegleid" - mõne liikmeks astumiseks piisab vaid ühest e-kirjast kindlal aadressil, mõne teise, spetsiifilisema listi puhul uuritakse ka liikmekssoovija tausta üsna põhjalikult.

Ka kirjade saatmise poliitika on listiti erinev - mõni list on vaid n. Sellised on näiteks eri firmade kliendilistid, kus huvilised saavad perioodilist infot uute toodete, hindade jms. Suurem osa liste on aga mõeldud aktiivseks osalemiseks, kuid siingi on erinevusi.

Navigation menu

Modereerimine võib küll teinekord kasutajaid pahandada ja siis tekivad süüdistused sõnavabaduse rikkumises, kuid reeglina aitab selline tegevus tunduvalt vähendada mõttetute tülide tekkimist ja tänapäeval nii levinud rämpsuuputust. Lõppude lõpuks on igal rahulolematul liikmel ju õigus ja Optimaalne liikme suurus meestele listist lahkuda ning luua samal teemal uus, vabamate eeskirjadega list.

Olenemata modereerimise olemasolust arvestavad pea kõik listid võrgusuhtluse heade tavade ehk netiketi nõudeid nendest tuleb hiljem ka pikemalt juttu - Suurem Wikipedia liige aitab ära hoida "jutu mölaks muutumist" ehk asjaliku sisu ärauppumist mõttetute kirjade sekka. Infootsimisvahendina on postinimekirjad väga olulisel kohal, Suurus peenise liige sageli on erialaste listide liikmete hulgas ka oma ala tipptegijad.

Vahel võib olla tegu inimestega, kelle "näost-näkku" konsultatsioon võib maksta tohutuid summasid, listi kaudu aga ei maksa see midagi - kuna listikiri ei kohusta eriti millekski ning inimene võib sellele vastata endale sobival ajahetkel.

Tuleb aga arvestada, et sellisel Kuidas saab seda peenise suurendada tehakse meile meie küsimuse vastamisel niigi suur teene - "kas juba kiiremini ei saaks"-stiilis korduv postitus on siin äärmiselt ebaviisakas.

Suurem Wikipedia liige Suuruse kondoomid liikme jaoks

Siinkohal tasuks kindlasti soovitada Eric Raymondi kirjutatud ja Aivo Kalu tõlgitud dokumenti "Kuidas targalt küsida" - need põhimõtted kehtivad reeglina ka mistahes muu võrgufoorumi puhul. Lisaks eespooltoodule on väga paljudel suurtel listidel olemas ka veebiliidese kaudu kättesaadavaks tehtud arhiivid, kust võib leida ka kümnekonna aasta tagant pärinevaid tekste ja arutelusid. Sellisena on neist saanud oluline osa "digitaalsest kultuurikihist".

Uudisegrupid Suurem Wikipedia liige algselt ingliskeelsetest sõnadest Users' Network ehk kasutajate võrk on teine E-postil põhinev infolevisüsteem postinimekirjade kõrval, mida üldjuhul eesti arvutikasutaja teenimatult vähe tunneb ja ilmselt ei hakkagi eriti tundma - tänaseks on eestikeelne Usenet praktiliselt välja surnud ent nagu listide puhul, on mitmete oluliste gruppide arhiivid endiselt saadaval.

Useneti kasutus hakkas kiiresti langema Samas on Usenetil igal juhul oluline koht kogu Interneti ja eriti uue meedia arenguloos, mistõttu tasub teda endiselt tundma õppida. Lisaks oli Usenet sarnaselt eespoolkirjeldatud listidega enda hiilgeaegadel üks peamisi infokanaleid ning raamatud, kuidas suumida liige pärinev materjal moodustab olulise ajalooallika.

Usenet sai alguse Usenet koosneb temaatilistest uudisegruppidest newsgroupmis jagunevad hierarhiatesse ehk puukujuliselt hargnevatesse alamsüsteemidesse. Klassikalised põhihierarhiad on: comp. Näiteks: comp. Varasemate, eespool mainitud hierarhiate puhul on uue grupi loomine olnud seotud kindlate protseduurireeglitega ning see eeldab kindlat Suurem Wikipedia liige arvu taotluse taga.

Seevastu alt. Lisaks eelnevatele on olemas ka suur hulk väiksemaid hierarhiaid - suur osa eestikeelseid uudisegruppe asus ee. Tehniliselt kujutab Usenet Milline pikkuse ja paksuse liige peaks olema vastavat protokolli toetavate serverite võrku.

Iga uudiseserver teatab teistele, milliseid gruppe ta toetab ning kogu vastavate gruppide postiliiklus saadetakse edasi kõigisse neid toetavatesse serveritesse. Näiteks Eesti koolide uudisegruppi ee. Seega Useneti lugeja võib ise valida, millisest serverist ta soovib oma uudisegruppe lugeda - harilikult on mõistlik valida geograafiliselt kõige lähem. Useneti kasutamiseks on vaja kas vastavat tarkvara enamik tuntud E-postiprogramme suudab ka uudisegruppe lugeda, kuid on olemas ka eraldi puht-uudisetarkvara või saab neid uuemal Suurem Wikipedia liige lugeda ka veebi Suurem Wikipedia liige näiteks pakub compgroups.

Erinevalt e-postinimekirjadest tuleb Useneti lugemiseks kirjad eelnevalt ise oma arvutisse laadida. Postitamiseks piisab lihtsalt kirja saatmisest grupi aadressile Suurem Wikipedia liige enamik gruppe on vaba kirjavahetusega.

Mõned spetsiifilisemad grupid on aga ka modereeritavad, s. Usenet on üks pikaealisimaid Interneti teenuseid ning sellisena sisaldab suurt hulka väärtuslikku infot, ka suur osa Interneti käitumisreeglitest ehk netiketist on pärit just uudisegruppidest.

Usenet on olnud ka mitmete põhjapanevate IT-lahenduste loomise oluliseks kanaliks - Useneti arhiividest näiteks Google Groupsi arhiiv sisaldab Useneti kirju alates Seetõttu tasuks ka selle infokanaliga lähemat tutvust teha.

Veebifoorumid Veebifoorumid ja -grupid on veebiajastu täiendus varasematele meililistidele ja uudisegruppidele. Lihtsamad veebifoorumid on mõeldud aruteluks Suurem Wikipedia liige veebikeskkonnas - nad kujutavad endast veebilehti, kus kasutaja saab sisestada omapoolseid kommentaare harilikult eeldab see enda kasutajaks registreerimist.

Sedalaadi veebifoorumi näitena võib tuua Eestis rahvademokraatiat juurutada püüdva Osalusveebi ehk osale.

Vikipeedia tähistab 15. tegevusaastat

Selliste gruppide näiteks on kahe suure veebiteenusepakkuja Yahoo! Groups ja Google Groups. Mõlemad keskkonnad sisaldavad hulga lisavõimalusi, näiteks saab Google'i gruppides enda postitatud kirja "tagasi võtta" ehk kustutada, ka on Google'i grupiotsing seotud nende otsimootoriga. Võrguajakirjandus Juba varsti peale Internetile alusepanemist hakati looma elektroonilisi andmebaase ajaleheartiklitest - näiteks New York Times alustas artiklite kokkuvõtete kogumist Aasta hiljem alustab Illinoisi Ülikool elektrooniliste tekstide kogumist oma suurarvutile - sellest saab alguse tänini edukalt toimiv Project Gutenbergmaailma suurimaid võrguraamatukogusid sealt võib leida suure osa maailmaklassikast alates antiikautoritest ja lõpetades XX sajandi alguse kirjanikega, uuemate autorite tekstide avaldamist takistab paraku taas kord täna kehtiv autorikaitseseadustik.

Samas on sealsed tekstid tänase seisuga saadaval ka erinevates e-raamatuvormingutes. XX sajandi ndate aastate keskpaiku võeti enamikus uudiseagentuurides kasutusele teletekst - terminalipõhine infoedastussüsteem. Kaheksakümnendateks kujunesid välja mitmed kommerts-teenusepakkujad, kes võimaldasid tasulist ligipääsu erinevate uudiseagentuuride ja ajalehtede andmebaasidele.

Navigeerimismenüü

Vastukaaluks kommertsteenustele tekkisid Ameerikas kogukondlikud freenet-tüüpi võrgud - odavat või tasuta ligipääsu osadele Interneti teenustele esialgu enamasti e-postmida võib samuti pidada tänase võrgu-massimeedia üheks eellaseks. Veebi kasutuselevõtule Sajandivahetuse paiku sai alguse blogide ehk ajaveebide buum, millest on tänaseks saanud tavaajakirjandusele oluline täiend.

  1. Wellesto – Vikipeedia
  2. Haridus
  3. Vikipeedia tähistab tegevusaastat | Haridus | ERR
  4. Pikemalt artiklis Eesti nimi Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus " Germania " kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes

Kui Edasine areng näitab siiski, et päris nii see ei ole - trüki- ja võrguvariant pigem täiendavad teineteist. Viimasel aastakümnel on taas näha tendentsi "maksumüüride" paywall lisandumisele, ka Eesti veebimeedias on kasvanud ainult tellijatele kättesaadava info osakaal. Teisalt on sotsiaalmeedia konkurents tugev, mistõttu tasulist sisu saab edukalt müüa vaid hea kvaliteedi korral - viimast kohtab veebimeedias aga üha harvemini. Reaalajasuhtlus Siia kuuluvad vahendid, mis võimaldavad võrgukasutajate otsesuhtlust üle võrgu.

Talk - Unix- ja Linux-süsteemides pakutav suhtlusvahend, mille abil kaks kasutajat saavad reaalajas üksteisega vestelda tänaseks üsna vähekasutatav, kuid põhimõtteliselt olemas. Ekraan jagatakse üldjuhul kaheks, kummalgi vestluspartneril on oma sisestusaken, kuhu tema poolt sisestatud teksti näeb tema partner oma lugemisaknas.

Suurem Wikipedia liige Liikme suurus parineb

Talki kummitasid aga pikka aega turvaprobleemid ning see oli paljudes serverites blokeeritud. Tänaseks asendavad seda erinevad "messengerid" ja muud kiirsuhtluskanalid. Jututuba ehk talker kõnekeeles ka "jutukas" on tarkvarasüsteem, millega ühendust võtnud kasutajad saavad üksteisega tekstipõhiselt suhelda.

Tavaliselt on jututuba jagatud eraldi osadeks - ruumideks näiteks võivad jututoa ruumid moodustada "korteri", kus on eraldi "külalistetuba", "vannituba" jne. Jututubade kõrgajaks oli Eestis ndate aastate keskpaigast sajandivahetuseni, mil Anna, Puhh, Muumiorg, Vanalinn ja mitmed teised vt üht asjakohast Tüüpiline jutukatarkvara võimaldab suhelda nii kõigi osalistega korraga, ainult samas "ruumis" asuvatega kui ka privaatselt ühe vestluskaaslasega.

  • See abielupaar esindavat inimkonna "keskmist välimust" kõige paremini! - Forte
  • See on küsimus, millele peavad vastama entsüklopeediate toimetajad ning millele on pidanud vastama ka Wikipedia kogukond.
  • Vikipeedia blokeeris EL-i poliitika protestiks kogu eestikeelse sisu | Eesti | ERR
  • Mis on Vikipeedia? Mis on Wikimedia? Mis on viki? - Wikimedia Eesti

Vanemad jututoatüübid kasutasid telnetiühendust enamasti tuleb telnetiühenduse puhul määrata ka kanali ehk pordi number, mida jututoaprogramm kasutabuuematel oli veebipõhine liides Eestis oli sedasorti näiteks OK Jutukas.

Jututubades maksvad käitumisreeglid ja -mallid võivad eri kohtades väga palju erineda. Mitmed jututoad on tegevuse käigus kujunenud omaette tutvusringkondadeks, kus osalejad teavad teineteist ka "IRL" in real life.

IRC Internet Relay Chat on tehniliselt ja ajalooliselt Talki edasiarendus, mis võimaldab kasutada erinevaid suhtluskanaleid ja suhelda korraga mitmete inimestega.