Päevased pintsid joovad liitrit ja 7 kuud. Kuid selle uurimisvaldkonnas on mõningaid edusamme. Nad söövad peamiselt krevetid, võistlused, väikesed kala ja kalmaari. Need loomakesed tulevad toime 60—65 °C talvepakases. Sinised vaalad ilmuvad valgusse ka suured. Vostoki jaamas, mis asub meetri kõrgusel ja kilomeetri kaugusel merest on kesk-mine õhutemperatuur jaanuaris —33 maksimaalne —14 ja augustis —68 minimaalselt —89,2 kraadi.

Külmaga kohastunud elu Imetlusväärne, kui karmides tingimustes on mõned elusolendid endale sobiva elupaiga leidnud. Madalaim Antarktises ja kogu maakeral mõõdetud maalähedase õhukihi temperatuur on —89,2 °C, kuid mõned sinivetikad on katse-tingimustes kahjustusteta elanud — °C juures nädalaid.

Siiski tuleb meil nõustuda palju-kogenud Roald Amundseniga, et külma ja näljaga inimene ei harju. Erivahendeid kasutades suuda-vad inimesed küll üle elada Antarktise Vostoki jaama talve, kus 6 kuu kestel võib õhutemperatuur langeda alla — 80 °C, kuid tüüpiliselt kaotatakse talvitusega Vostokis 10 kilogrammi kehakaalust ning keegi ei viibi seal korraga üle ühe aasta. Paljudele olenditele on polaaralad aga harjumuspärane kodu, kust lahkumine kujuneks saatuslikuks.

Vaatleme, milline on kliima Lõunanabamaadel ja -meredel ning kes ja kuidas seal elab. Lõunapolaarpiirkonna keskkonnatingimused Lõunaookean Juunist oktoobrini on Antarktise randu uhtuvate merede pindmine meetri paksune veekiht ühtlaselt külm, alates —1,9 °C mandri lähedal, kus seda jahutab jää, kuni 1—2 °C polaarfrondi juures.

Suurimad loomad ookeanis -

See 50—60 kraadi lõunalaiuse vahel asuv 30 - 50 km laiune ala eraldab Lõunaookeani muust maailmamerest. Novembrist märtsini tõuseb ülemise meetrise kihi temperatuur polaarfrondi lähedal 4—5 °C, kuid allpool, — m sügavuses, valitseb aastaringi temperatuur 0 °C ringis.

Niisiis on Lõunaookean ühtlaselt külm. Lisaks on kogu lõunapolaarpiirkond, Kesk-Antarktis välja arvatud, väga tuuline. Lähisantarktilised saared Lõuna-Georgia, Kergueleni ning Heardi ja McDonaldi saared asuvad antarktilise konvergentsi läheduses.

Mida öelda tahate?

Lõuna-Georgial on augusti keskmine õhutemperatuur —2, veebruaris 5—7 °C, Heardi saarel on suvi mõni kraad külmem. Kuigi Grytvikenis Lõuna-Georgial oli 30 vaatlusaasta abso-luutne maksimum 23,9 ning absoluutne miinimum —13,9 °C, näitab viimanegi arv Lõunaookeani stabiliseerivat mõju saarte kliimale.

Keskmine õhutemperatuur on talvel —10 ja suvel 0 °C, enamat ei luba niiske ja pilves suvine ilmastik. Absoluutseks maksimumiks on Lõuna-Orkneyl mõõdetud 14 ja absoluutseks miinimumiks —40 °C. Antarktise rannik koos mõne kilomeetri kaugusele jäävate saartega Seal on keskmine õhutemperatuur suvel 0 kuni —3 absoluutne maksimum 10 °Ctalvel —16 kuni —18 °C absoluutne miinimum —40, kaugemal lõunas kuni —60 °C.

Vastas dr Margus Punab

Suhteliselt soojad suvised tempe-ratuurid tulenevad oaaside lumevaba pinna soojenemisest ööpäevaringselt ergavas päikeses. Külma kõrval teevad elutingimused karmiks tugev tuul ja kuiv õhk, see on polaarkõrb.

Женщина и Мужчина ! хмурое утро часть 1

Antarktise sisealad Mandril oleneb õhutemperatuur tugevasti sellest, kui kaugel on meri ja kui kõrgel selle pinnast asuda. Vostoki jaamas, mis asub meetri kõrgusel ja kilomeetri kaugusel merest on kesk-mine õhutemperatuur jaanuaris —33 maksimaalne —14 ja augustis —68 minimaalselt —89,2 kraadi.

Keskmiselt vastavalt 5 ja 10 kraadi soojem on meetrit madalamal ja kilomeetri kaugusel rannikust asuvas Amundseni—Scotti poolusejaamas.

Funktsioonid

Ligi meetri kõrgusel asuva Kunluni jaama lähedal mõõdeti hiljuti satelliidiradiomeetri abil jääpinna temperatuuriks —93 °C, kuid jääpind ongi tavaliselt külmem kui õhk 2 meetri kõrgusel meteoonnis, kus tehakse kliima-uuringute standardvaatlusi. Ere päike soojendab kaljusid ja sulatab nendega külgnevat lund ka mõnesaja kilomeetri kaugusel poolusest.

Valdav antitsüklon jahutab veelgi mandri sisealade külma õhku, mis on eriti kuiv, ning külmana muudab väga vingeks ka kerge tuule. Elu lõunapolaarjoone taga Vere asemel antifriis Ookeanis vohab Peenise suurus vaalades kõige rikkalikum elu, mis põhineb eelkõige ränivetikate massilisel produktsioonil ülemistes veekihtides ja triivjääs.

Neist toituvad vähilaadsed, tähtsaim on hiilgevähk e krill Euphausia superbakelle raskesti hinnatav biomass oma — miljoni ton-niga on tõenäoliselt suurem kui ühelgi teisel loomaliigil Maal.

Hiilgevähi pikkus ulatub 6 sentimeetrini ja kaal 2 grammini.

Peenise suurus vaalades Liikme suuruse poni

Väike vähike paistab silma pikaea-lisusega, elades kuni 6 aastat vanaks. Pildil: Krill e. Ta on kalade, pingviinide, hüljeste ja vaalade põhitoidus. Krill ise toitub olulisel määral jää alapinnal arenevatest vetikatest ning regionaalse klii-masoojenemisega kaasnenud merejää vähenemine Bellingshauseni ja Amundseni meres on vähendanud krilli ja suurendanud vaba vett eelistavate salpide e meritünnikute arvukust. Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees kuni —2 °C juures ning suudavad ilmselt palju tõhusamalt energiat kasutada kui soojemate vete liigid.

Nende elu-tegevus on kõige aktiivsem väga kitsas temperatuurivahemikus, sageli veidi alla null kraadi.

Peenise suurus vaalades Taiuslik liige kasvab

Paljud liigid surevad, kui temperatuur mõne kraadi üle nulli tõuseb. Kehavedeliku külmumist takistab veres leiduv antifriis glükoproteiin, mille liitmolekuli üks pool on valk ja teine suhkur. Viimane seobki veres kasvava jääkristalli, sel ajal kui vett-tõukav valgupool takistab uute vee-molekulide ligipääsu jääkristallile. Nii alaneb vere külmumistäpp.

Ookean elab nendele hiiglaslikele olenditele tänu oma rohkusele toitaineid sisaldavale toidule, mis maismaal puudub. Teine põhjus mereloomade tohutu suuruse taga on see, et vee ujuvus toetab nende loomade tohutut kaalu. Sinine vaal India ookeani sinise vaala saba.

Imepäraselt erilised on soomusteta ja luustumata ribidega, kuni meetripikkused, värvitu läbi-paistva vere, valgete lõpuste, kahvatukollase südame ja vahakarva põrnaga jääkalad. Jääkalad on kannatanud ülepüügi all, praegu lubatakse püüda aastas tonni. Nad on ainsad selgroogsed, kelle veres pole hemoglobiini ega lihastes hapnikku siduvat punast pigmenti, müoglobiini.

Peenise suurus vaalades Kui kiiresti liikme saab

Tulemusena on selle kala verel õige madal hapniku kandevõime, ent hämmastaval kombel ei jää jääkalade hapnikutarbimine alla teiste kalade omale. Nimelt on nende süda suhteliselt kolm korda Shoe suurus liikmele ning lööb 10 korda kiiremini kui ülejäänud kaladel, ka ulatub vere maht 10 protsendini keha ruumalast.

Osa hapnikku jõuab kala kudedeni otsedifusioonil läbi naha, lisaks on külm vesi õige hapnikurikas ning suviti lisab sinna hapnikku veel fütoplanktoni fotosüntees.

Margus Punab | Meestearst | Arsti tasuta nõuanded - ddr.ee

Tähelepanuväärsed on ka maitsvad ja hinnalised kihvkalad, kes kasvavad 50 aastaga 2 m pikaks ja kg raskuseks. See kahest liigist koosnev perekond on samuti kannatanud ülepüügi all, praegu lubab CCAMLR Antarktika mereliste elusressursside kaitse konventsioon Lõunaookeani eri piirkondades püüda kokku 16 tonni kihvkala aastas.

Pildil: Noored isalonthülged Vestfoldi oaasis Ida-Antarktises. Nende täielikult redutseerunud tagajäsemed on muutunud võimsaks horisontaalseks sabauimeks, mis on Peenise suurus vaalades vaala peamine liikumiselund.

Peenise suurus vaalades Peenise suurus Aasias

Näiteks suudab saaki jahtiv mõõkvaal kihutada läbi vee kiirusega kuni 10 meetrit sekundis. Külma vastu kaitseb vaala keha paks nahaalune traanikiht võib liigiti moodustada 30—40 protsenti kehamassist ning karvkate on hõõrdumise vähendamiseks kadunud. Vaalad võivad pikaks ajaks kuni 90 min sukelduda isegi kilomeetri sügavusele, sest neil on lihastes tänu kõrgele müo-globiinisisaldusele suured hapnikuvarud.

Muuseas tingib see pigment vaalaliha mustjaspunase värvuse. Vaala sisse- ja väljahingamine viimast saadab kõrge aurusammas, mille kuju ja kalle lubab vaalaliike eristada kestab paar sekundit ning vahetab kuni 90 protsenti kopsudes sisalduvast õhust võrdluseks inimesel vaid 15 protsenti.

Vaalalisi on teada umbes 90 liiki, Antarktika vetes esineb neist 7 liiki kius- ja 12 liiki hammas-vaalu. Suurim viimastest on üksnes suviti sealmail toituv kašelott e võidisvaal.

Kuni 20 meetrit pikale ja 50 tonni raskele kerele on iseloomulik suur pea, mille alalõuas on loomariigi suurimad, kuni 25 sentimeetri pikkused hambad. Kašeloti pea sisaldab kuni 5,7 tonni võidist Peenise suurus vaalades spermatseeti. Viimast kasutab vaal rõhu reguleerimiseks sukeldumisel, kuid inimene on seda minevikus tarvi-tanud küünalde valmistamiseks ja kasutaks küllap veel nüüdki täppisinstrumentide sealhulgas rakettide inertsiaaljuhtimissüsteemides hinnalise määrdeainena kui nende vaalade püüdmine oleks lubatud.

Ka on kašelotil maailma suurim, 9 kilogrammi kaaluv, keeruline ja ülimalt arenenud koorega aju, millele on viidatud kui tõendile kõrgest Peenise suurus vaalades. Suurima iial Maal elanud looma, kiusvaalade hulka kuuluva sinivaala kogukaimad isendid Peenise suurus vaalades olnud kuni 34 meetri pikkused ja tonni raskused.

Peenise suurus vaalades Foto suurendamise liige enne ja parast liikmeid

Hiigelmõõtmetele vaatamata on sinivaalal sale ja voolujooneline keha, mis lubab ujuda kiirusega kuni 50 kilomeetrit tunnis. Suurimad loomariigis on ka selle vaala kuni kilogrammi raskune süda ja 3 meetri pikkune peenis. Oma peatoitu, krilli ja muid vähilisi, võib ta ööpäevas läbi oma kiuste veest sõeluda kuni 4 tonni.

Saja aasta eest ujus Lõunaookeanis ligikaudu sinivaala, aastaks oli neid vaevalt Aastast kehtib kõigi vaalade tööndusliku püügi keeld, praeguseks hinnatakse sinivaala arvukust alla 10 Lõunapoolkera vetes elutseb teiste vaalade hulgas ka pool miljonit kääbusvaala, kes on kuni 10 meetrit pikad ja 13 tonni rasked.

  1. Kas on voimalik kuidagi suumida liige
  2. Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised.
  3. Suurenda liikme suurust ja paksust
  4. Liige vaheneb kulma koguses
  5. Kuidas palli peenise suurendada
  6. sperma vaal – Termwiki, millions of terms defined by people like you

Jaapani vaalapüüdjatel on neid lubatud küttida nn teadusliku püügi sildi all looma aastas, levinud seisukoht on aga, et tegelik põhjus on jaapanlaste vastupandamatu isu vaalaliha järele. Merel ja maal Maakeral elab umbes 30—35 miljonit hüljest, nendest poolte kodu asub Antarktikas.