Teiseks võeti arvesse Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide kaudu seadusloomes osalenud, samuti Riigikogu juhtisikute nõunikud ja Riigikogu Kantselei juriidilise ning majandus- ja sotsiaalinfoosakonna töötajad. Uurimuse temaatika omaette võetuna ei olnud küsitletavaile antud hetkel eriliselt aktuaalne. Teistest seaduse väljatöötamise astmetest on sotsiaalset informatsiooni kasutatud veidi tihemini veel Riigikogu istungil: esimesena kõne all oleva seaduse vastuvõtmisel 7 juhul 18st, teisena kõne alla võetud seaduse puhul mõnevõrra harvemini. Trepil on 96 astet. Kui uurimuse programm nägi ette kolme keskse seadusloomes osaleva kontingendi analüüsi - Riigikogu liikmed, Riigikogu tugiaparaadi töötajad ning ministeeriumide jt.

  1. Eesmärkideks oli: 1.
  2. Ungari Püha kroonskepter, riigiõun ja mõõk Istungisaal Põhiplaanilt on hoone barokne, väliselt domineerib üldilmes uusgootika, katuste juures on palju renessansielemente.
  3. SOTSIAALSE INFORMATSIOONI KASUTAMINE SEADUSLOOMES
  4. Но для Элвина и Алистры существование веществ, имеющих в одном направлении свойства твердого тела, а в другом - жидкости, казалось совершенно естественным.
  5. Интересно, сколько же человек читало эти слова,-- задумчиво произнес -- Насколько я знаю, четырнадцать, -- ответил Хедрон.

Eesmärkideks oli: 1. Selgitada olukorda, see on praegust praktikat sotsiaalse informatsiooni kasutamisel seaduste väljatöötamisel, nagu seda näevad seadusloomes osalejad. Leida teid, kuidas seaduste koostajaid ja vastuvõtjaid seadusloome edendamise sihiga sellise informatsiooniga paremini varustada ja neid sotsiaalse informatsiooni efektiivsemaks kasutamiseks ette valmistada.

Kreemide ulevaated liikme suurendamiseks Ma tahan oma seksuaalset keha suurendada

Uurimuse korraldamise vahetuks ajendiks oli seaduseelnõu SE ettevalmistamine, mis oli suunatud seaduseelnõude väljatöötamise korrapärastamisele. Käesolev uurimus teostati paralleelselt kahe teise sama üldsihiga uurimusega, millest ühes koguti andmeid sotsiaalse informatsiooni kasutamise praktikast Euroopa riikide parlamentides1 ja teine oli pühendatud sotsiaalse informatsiooni kaudu seadusloome täiustamise ning laiemalt seadusloome edendamise õigussotsioloogiliste lähtekohtade Liikme kasutamise suurendamise meetodid selleteemalises teoreetilises kirjanduses.

Käesolev töö algatati2 olukorras, kus ühelt poolt demokraatliku õigusriigi ülesehitamine ja teiselt poolt seadusandluse edendamise vajadus Eesti eurointegratsiooni kontekstis seab teravalt küsimuse õigusloome efektiivsusest.

Eestis on viimasel ajal nii ühel kui teisel ülalnimetatud põhjustest tulnud forsseerida õigusaktide vastuvõtmist3, ilma et oleks olnud võimalik põhjalikult tegelda õigusloome protseduuride edendamise4 ning õigusloomes osalejate sellealase kvalifikatsiooni tõstmisega5. Samas näitab rahvusvaheline kogemus, et õigusloome kvaliteedi tõstmiseks on Keskmiselt parlamendiliikme paksus poliitilise analüüsi sihikindel juurutamine6 õigussotsioloogiliste uurimuste korraldamine7, seadusaktide ettevalmistamise nii normitehnilise kui sotsiaalse külje täiustamine8, sotsiaalse informatsiooni igakülgne rakendamine seadusandlikus tegevuses9 kui ka õigusliku regulatsiooni resultaatide prognoos Sellest olukorrast lähtudes kujundatigi käesoleva töö aluseks saanud lähenemine sotsiaalsele informatsioonile ning selle kasutamisele õigusloomes.

Sotsiaalse informatsiooni all peetakse käesolevas projektis silmas kolme liiki andmestikku: esiteks sotsiaalstatistilisi andmeid, teiseks majandusinformatsiooni ja kolmandaks sotsioloogiliste uurimuste tulemusi.

Isikute ring, keda võib lugeda Eestis seadusloomes osalejateks, määratleti seadusloomega tegelevate institutsioonide kaupa, vastavate asutuste juhtisikutele saadetud sellekohaste järelepärimiste alusel. Seadusloomes osalejaks kvalifitseerimine toimus seega asjaomaste asutuste juhtide poolt.

Esiteks loeti seadusloomes osalejaks kõik Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed.

Teiseks võeti arvesse Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide kaudu seadusloomes osalenud, samuti Riigikogu juhtisikute nõunikud ja Riigikogu Kantselei juriidilise ning majandus- ja sotsiaalinfoosakonna töötajad.

Ministeeriumid esitasid Keskmiselt parlamendiliikme paksus nimekirjad isikutest, kes nende poolt olid seadusloomesse kaasa tõmmatud: ministeeriumide aparaadi töötajatena, ekspertidena jne.

Veel laekus nimekiri Koonderakonna seadusloomes osalevaist liikmetest. Teadaolevalt oli see ka esimene katse määratleda isikute ringi, kes Eestis seadusloomesse haaratud on nimekiri on ära toodud käesoleva kokkuvõtte lisas 1. Kokku edastati ankeet See toimus peamiselt Riigikogu fraktsioonide ja ministeeriumide pressiesindajate kaudu. Kui selgus, et ankeetide tagastamine jääb oodatavast oluliselt napimaks, saadeti sellekohased meeldetuletused ministeeriumidesse ning igale Riigikogu liikmele Keskmiselt parlamendiliikme paksus.

Sellest hoolimata saabus kokku 40 täidetud ja tehnilises mõttes analüüsikõlblikku ankeeti.

Suurendage 5 cm liiget vaid nadalas Liikmete tavalised mootmed

Need jagunesid täitjate tegevusala alusel järgmiselt ankeedi tunnuslk. Niisiis vastas ankeedi küsimustele vaid väike osa isikutest, kellele ankeedid välja saadeti. Mida võib lugeda selle põhjuseks? Esiteks, ankeedi struktuur ja soovitud informatsiooni sisu on suhteliselt keeruline, kuigi ankeedi koostamisel läbiviidud pilootküsitlused - ka Riigikogu liikmetega - olid kinnitanud metoodika põhimõttelist sobivust. Nagu ankeedile vastanute poolt avaldatud seisukohtade esitusest nähtub, on seadusloomes osalemine eeldatavate respondentide jaoks erineva kaalu ja mahuga, suures osas aga episoodiline tegevus.

Arvatavasti loobuti täiendavast tööst oma sellealase tegevuse kokkuvõtmisel.

Navigeerimismenüü

Ankeedile ka meeldetuletuse saamise järel mittevastamise põhjuseks oli samuti seadusloomes osalejate suur ajapuudus. Uurimuse temaatika omaette võetuna ei olnud küsitletavaile antud hetkel eriliselt aktuaalne.

Nagu näitasid eespoolnimetatud rahvusvahelise uurimuse andmekogumisele saadud reaktsioonid, ei ole sotsiaalse informatsiooni kasutamine ka pikaajaliste demokraatlike traditsioonidega maades parlamentide tegevuse edendamisel omaette käsitletav teema.

Reeglina on sel alal tegemist väljakujunenud rutiiniga. Viimane puudub Eesti- suguse arenguga maades, seda nii totalitaarse lähimineviku kui sotsiaalse informatsiooni süsteemi neis tingimustes loomuliku alaarengu tõttu.

Seadusloome kultuur saab täielikult välja kujuneda pikemaajalises isearenemises. Selles mõttes oli käesoleva teema püstitamine uurimuse probleemina arengust etteruttamine, mida kinnitaski respondentide reageering. Ometi tuleb probleemi tõstmist põhjendatuks lugeda: seadusandliku tegevuse täiustamise see suund, kuhu kuulub ka sotsiaalse informatsiooni kaasamine, on praegu Eestis päevakorral ja samas on sotsiaalse informatsiooni süsteemi arengus tekkinud kasutamata võimalusi õigusloome edendamiseks.

Samas on õigusloome täiustamine - nii protseduuride kui ka selles osalejate kvalifikatsiooni mõttes - eurointegratsiooni haaratud Kesk- ja Ida- Euroopa riikide ees seisev oluline probleem.

Käesoleva uurimusega peaaegu üheaegselt korraldati OECD liinis Euroopa Ühenduse kandidaatriikides küsitlus selle ühinemise administratiivse ettevalmistamise teemadel. Kokkuvõtetes on seadusloome täiustamise alast nõrkust just Eesti puhul ära märgitud Selles valguses on seadusloome täiustamise teede otsimine, sealhulgas vastavat valdkonda hõlmavate uurimuste korraldamine, igati ajakohane. Andmekogumise reaalne tulemus ei ole küllaldane kõigi uurimuse programmiliste taotluste täitmiseks.

Siiski Keskmiselt parlamendiliikme paksus Keskmiselt parlamendiliikme paksus saadud andmete alusel formuleerida põhjendatud Keskmiselt parlamendiliikme paksus seadusloomes osalejate arvamuste ning sotsiaalse informatsiooni kasutuse laiendamise teede suhtes. Paratamatud on andmete nappusest tulenevad piirangud, sealhulgas statistilise andmetöötluse osas. Kui uurimuse programm nägi ette kolme keskse seadusloomes osaleva kontingendi analüüsi - Riigikogu liikmed, Riigikogu tugiaparaadi töötajad ning ministeeriumide jt.

Tulemused, mida järgnevalt esitame, iseloomustavad esmajoones ministeeriumide jt. Laiendamaks uurimuse eesmärkide kohaste järelduste tegemise andmebaasi, rakendame järgnevalt ka firma Saar Poll poolt veebruaris Riigikogu Kantselei tellimusel läbiviidud infovajaduse teemalise uurimuse resultaate12 Saar Polli uurimuses, mis kujutab endast omakorda analoogilise See võimaldab meie uurimisandmeid Saar Polli uurimuse abil täiendada ja täpsustada.

Teiseks on võimalik saadud andmeid kokku viia käesoleva uurimusega paralleelselt korraldatud Euroopa parlamentide seadusloome alases praktikas sotsiaalse informatsiooni kasutamist kokku võtnud uurimuse tulemustega vt. Johtuvalt andmete nappusest tuleb enamikul juhtudel piirduda respondentide hinnangute kõige üldisemate jaotustega. Arvamuste erinevusi saab kindlalt välja tuua siis, kui näiteks ühe vastusevariandi valinute protsent on oluliselt erinev teisi variante valinuist.

Kuigi vastanuid oli vähe, avaneb saadud suhteliselt nappides andmetes teatud üldine loogika, mis lubab hoomata Liige tavaliselt praegust seisu ja olukorra edendamise võimalusi. Järgnevalt on esitatud ankeetküsitluse ankeedi tekst on toodud lisas 3 kaudu saadud andmete kokkuvõtlik analüüs analüüsi põhilõikude kaupa. Esiteks käsitleme sotsiaalse informatsiooni praegust seadusloomes kasutamise sagedust, sotsiaalse informatsiooni rakendamise funktsioone ning hinnanguid selle tegevuse efektiivsusele.

Kokkuvõtte teises osas vaatame, kas sotsiaalset informatsiooni oleks tulnud seadusloomes osalejate arvates rohkem kasutada ning mida peetakse mitteküllaldase kasutuse põhjuseks. Edasi toome välja uurimuses osalejate arvamused, kuidas oleks tarvis sotsiaalset informatsiooni seadusloomes kasutada millistel seaduse ettevalmistamise etappidel, mis ülesannete täitmiseks. Seejärel on kõne all hinnangud praeguses Eestis sotsiaalse informatsiooni kvaliteedile, kättesaadavusele ja eri teabeallikate kaalukusele.

Edasi anname ülevaate seadusloomes osalejate hinnangutest sotsiaalse informatsiooni kasutamise metoodika tundmisele ja arvamustest sellesuunalise täienduskoolituse kohta. Lühidalt tulevad kõne alla seadusloomes osalejate arvamused seaduseelnõude avalikustamisest ja nende suhtumine kavandatavate seaduste sotsiaalse toime prognoosimise kohustuslikkusse.

Lõpuks on saadud andmete baasil sõnastatud mõned kokkuvõtvad seisukohad sotsiaalse informatsiooni seadusloomes efektiivsema rakendamise võimalustest. Kokkuvõtte koostas TÜ sotsioloogia osakonna vanemteadur Paul Kenkmann. Poolpaksus kirjas väiketähtedega on analüüsitavate andmelõikude pealkirjad. Kursiivis on küsimuste ja lehekülgede numbrid ankeedis, mille kaudu saadud andmeid käsitlema asume ankeedi koopia on esitatud käesoleva aruande lisas 3.

paksus kui subkliinilise: Topics by ddr.ee

Allakriipsutus tähistab kokkuvõtvaid järeldusi konkreetsetest materjalilõikudest. Teistsugust kirjatüüpi kasutame üldisemate järelduste, empiirilisest materjalist lähtudes sõnastatud ettepanekute jms. Keskmiselt parlamendiliikme paksus informatsiooni seadusloomes kasutuse ulatus, funktsioonid ja kasulikkus Millistel seaduse väljatöötamise etappidel sotsiaalset informatsiooni kasutati? Siit võib tuletada, et sotsiaalset informatsiooni on kasutatud kokku veidi enam kui poolte seaduste väljatöötamisel ja vastuvõtmisel, millega meie respondentidel on kokkupuuteid olnud.

Ankeedis väljatoodud kuuest seaduse väljatöötamise etapist on sotsiaalset informatsiooni arvestataval hulgal kasutatud nelja puhul. Kaks etappi on selles osas selgelt esikohal: seaduse esmase kontseptsiooni väljatöötamine 16 korda märgitud, et kasutati sotsiaalset informatsiooni, ning 7 korda, et ei kasutatud ja seaduse projekti koostamine töörühma poolt 19 korda kasutati, 3 korda ei kasutatud.

Koik kasutaja suurused Kirjeldus Foto Liikmed suurendavad

Vastavalt ankeedi ülesehitusele tuli sama vastata ka mingi teise ja kolmanda seaduse kohta, mille koostamises oli respondent osalenud. Siin olid osalemist näitavad arvud esimesega võrreldes tagasihoidlikumad.

Siiski on siingi enam kui kahel kolmandikul juhtudel nendest, Keskmiselt parlamendiliikme paksus sotsiaalset informatsiooni seadusloomes kasutati, respondendid kasutanud seda seaduse eelnõu kokkuseadmise astmel. Ulatuslikumalt on sotsiaalset informatsiooni kasutatud veel seaduse projekti kooskõlastamisel ministeeriumis või muus keskasutuses 11 juhul 19st esimesena kõne alla võetud seaduse väljatöötamisel ning Riigikogu komisjonis 11 juhul 18st sama seaduse puhul.

Vastuvõetud tekstid - Neljapäev, märts

Ligikaudu samad proportsioonid kehtivad teisena arutuse alla võetud seaduse väljatöötamisel. Niisiis on enam kui poolte selliste seaduste juures, kus rakendati sotsiaalset informatsiooni, kasutatud seda seaduseelnõude arutamisel asjassepuutuvas ministeeriumis ning Riigikogu komisjonis.

Teistest seaduse väljatöötamise astmetest on sotsiaalset Poolsuuruses seksuaalne liige kasutatud veidi tihemini veel Riigikogu istungil: esimesena kõne all oleva seaduse vastuvõtmisel 7 juhul 18st, teisena kõne alla võetud seaduse puhul mõnevõrra harvemini.

Niisiis on seaduste juures, mille ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel leidis ülepea rakendamist sotsiaalne informatsioon, kasutatud sotsiaalset informatsiooni enam kui kolmandiku seaduseprojektide juures seoses nende arutamisega Riigikogu Keskmiselt parlamendiliikme paksus.

Teised seaduse väljatöötamise astmed on läbitud nii, et sotsiaalset informatsiooni on kasutatud suhteliselt harvemini. Seaduse väljatöötamisel rakendatud sotsiaalse informatsiooni "päritolu" kohta on respondendid vastanud tunnus 31, lk. Teisena vaatlusele võetud eelnõu puhul on proportsioonid teised: 14 juhul on nimetatud varem olemas olnud informatsiooni ja 4 puhul nii sellise informatsiooni kui ka just selle seaduse väljatöötamiseks kogutud andmete kasutamist.

Kolmandana vaatluse all olnud seaduse juures olid vastavad arvud 8, 1 ja 1. Võib üldistada, et seaduste väljatöötamisel, kus mingil viisil leiab kasutamist sotsiaalne informatsioon, kasutatakse enamasti andmeid, mis on kogutud teistel eesmärkidel kui just selle seaduse vastuvõtmine.

Umbes veerandil juhtudest on lisaks olemasolevale informatsioonile kogutud ka mingisugusel viisil andmeid spetsiaalselt selle seaduse koostamise ja vastuvõtmise vajadusteks.

kreem, et suurendada liikme korda Kuidas leiate peenise suuruse

Selline tulemus tähtsustab nende andmete rolli, mida koguvad ja säilitavad seoses oma ülesannete täitmisega ministeeriumid ja ametid - institutsioonid, mille kaudu oli haaratud seadusloomesse põhiosa käesoleva uurimuse respondente. Otstarbekas on ministeeriumide andmekogude lülitamine sellisesse üldisemasse süsteemi, mis lubaks vastavaid andmeid laialdasemalt kasutada. See suurendaks ühiskonna seisundi analüüsiks ja sotsiaalseks juhtimiseks kättesaadava informatsiooni üldhulka ning arvatavasti vähendaks dubleerimist andmete muretsemisel.

Mõistlik oleks andmebaasi põhimõtteist lähtuva standardi rakendamine sellistesse andmekogudesse lülitatavate andmete kogumisel ja kirjeldamisel.

Sellise töökorralduse juurutamine nõuab ka asjassepuutuvais ametkondades teabe kogumise ja analüüsiga hõivatud töötajate vastavasisulist koolitust. Selle kõrval lubab allakriipsutatud tulemus järeldada, et õigusloome vajaduste täitmiseks planeeritud uurimuste osakaal on suhteliselt väike. See kinnitab üldisemat: ühiskonna seisundi ja viimase muutumise tendentside kohta ei laeku sotsiaalne informatsioon kuigivõrd süstemaatiliselt. Eesti ühiskonna protsesside suunamine eeldaks niisugust ka riiklikult tagatud andmekogumist, mille tähtis osa oleks seni puhtstiihiliselt laekuv ning salvestuv sotsioloogiline teave.

Mis otstarbel sotsiaalset informatsiooni seaduste väljatöötamisel kasutati? Vaatluse all on sotsiaalse informatsiooni kõige üldisemad funktsioonid seadusloomes, mille käsitluse aluseks olid ka seaduseelnõus SE esitatud määratlused. Uurimuses määratleti neid järgmiselt: 1. Respondentidel paluti eraldi määrata seaduste väljatöötamisest sõltumatult olemasoleva sotsiaalse informatsiooni ning spetsiaalselt seaduste väljatöötamisega seoses kogutud andmete funktsioonid.

Kui andmed olid olemas sõltumatult seaduse väljatöötamisest, siis esimesena kõne alla võetud seaduse puhul tunnused 33 kuni 36, lk. Teisena vaatluse all olnud seaduse juures kasutati olemasolnud sotsiaalset informatsiooni tunnused 51 kuni 54, lk.

Kolmandana arutuse all olnud seaduse puhul olid respondendid andnud juba vähem vastuseid, viimaste jaotused aga olid ligikaudu samad tunnused 69 kuni 72, lk.

Ungari parlamendihoone – Vikipeedia

Seega on olemasoleva sotsiaalse informatsiooni kasutamisel seaduse väljatöötamisel enam kui kolmel neljandikul juhtudest sellist informatsiooni rakendatud väljatöötatava seadusega hõlmatavas valdkonnas olukorra kirjeldamiseks ning kavandatava seaduse võimaliku sotsiaalse mõju prognoosimiseks. Alla poolte juhtude on sellist informatsiooni rakendatud samas valdkonnas seni toiminud seaduste sotsiaalse mõju hindamiseks. Teine võimalus sotsiaalse informatsiooni hankimiseks on võtta ette andmekogumine väljatöötatava eelnõu tarbeks.