See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks. Kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis võimalik alates 1. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Maksejõuetuse korral peab juhatus esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest. Nõukogu peab korraldama ka koosolekuid, mis ei tohi toimuda harvem kui kord kolme kuu jooksul.

Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa. Uue sama liiki osa omandamise Meeste liikmete keskel suurused suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus.

Osade ühendamist ei toimu juhul, kui esialgne osa ja osaniku omandatud uus osa on koormatud eri õigustega ja puudutatud osalised ei lepi notariaalselt tõestatud vormis kokku osasid koormavate õiguste edasi kehtimise viisis.

Osad võivad olla eri suurusega.

Erinevate osaluste suurustega osanike õigused

Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, suurema nimiväärtuse korral 1 euro täiskordne. Kui osaühingu osakapitali on väljendatud põhikirjas endiselt Eesti kroonides, peab osa nimiväärtus olema krooni või krooni täiskordne. Põhikirjaga võib ette näha osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused, eelkõige osanike otsuste vastuvõtmisel, kasumi jaotamisel või osaühingu likvideerimisel järele jääva vara jaotamisel osaga seotud eriõigused ja osaniku eriõigused.

Osaühingu võib asutada notariaalselt või elektrooniliselt kiirmenetluses ettevõtjaportaali vahendusel. Osanike nimekirja peab osaühingu valikul juhatus või Eesti väärtpaberite keskregister EVK. Väärtpaberite keskregistrisse kandmata osanike nimekirja andmeid kogub ka äriregistri pidaja, kuid nendel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja avalikku usaldatavust.

Tahendab suurendamiseks liige

Osa võõrandamise käsundustehing peab olema notariaalselt tõestatud v. Osakapitali suurendamise võivad otsustada osanikud, teatud juhtudel ka juhatus või nõukogu, kui see on moodustatud vt ÄS § Osakapital loetakse tavapärase osakapitali suurendamise korral suurendatuks, kui suurendamine on kantud äriregistrisse.

Enne seda ei anna uued või suurendatavad osad mingeid õigusi. Osakapitali vähendamise kohta kehtib analoogne põhimõte. Üksnes osakapitali tingimusliku suurendamise korral loetakse osakapital suurendatuks osa väljalaskmisest arvates. Osakapitali tingimuslik suurendamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel ja -korras vt ÄS § Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul alates osaühingu majandusaasta lõppemisest äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul osakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel osasid välja lastud ja osakapital suurenenud.

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada.

  • Suurenda liikme Pompey Vaata videot
  • EUR-Lex - PC - ET
  • [AMSS] Ametniku soovitussõnastik
  • Põhikirjajärgse aktsiakapitali suurendamine a panga põhikirjajärgset aktsiakapitali suurendatakse jõustumiskuupäeval, mis on määratud käesoleva resolutsiooni punkti 4 alapunktis a, sissenõutava aktsia võrra, mille igaühe nimiväärtus on 10 eurot ja mis võetakse tagasi vastavalt punktile 3; b käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavatest aktsiatest lubatakse liikmetel vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 2 märkida terviklik arv sissenõutavaid aktsiaid ümardatult allapoole mitte üle 42, protsendi[5] aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne jõustumiskuupäeva; c käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavad sissenõutavad aktsiad, mida ei märgita vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 2, reserveeritakse uutele liikmetele esmaseks märkimiseks ja teatavate liikmete märgitud mahu erakorraliseks suurendamiseks, nagu võib juhatajate nõukogu määrata vastavalt panga asutamislepingu artikli 5 lõigetele 2 ja 4.

Osakapital peab olema vähemalt eurot. See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s ¹ sätestatud viisil vt selle kohta allpool osaühingu asutamise kohta sissemakseid tegemata. Kui osakapital ei ole eurodeks ümber arvestatud, peab osakapital olema vähemalt 40 krooni.

Osaühingu netovara bilansi aktiva miinus passivas näidatud Tahendab suurendamiseks liige ei tohi väheneda alla euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist.

Juhatuse ja üldkoosoleku pädevused

Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s nimetatud meetmete tarvitamise. Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada.

Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata.

Tahendab suurendamiseks liige

Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.

Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta Tahendab suurendamiseks liige esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel.

Kahju tuleb hüvitada ühingule.

Navigeerimismenüü

See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu. Alates 1.

Tahendab suurendamiseks liige

Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

Tahendab suurendamiseks liige

Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul.

Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab.

Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma.

Kasutajalugu – Vikipeedia

Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.

Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud Tahendab suurendamiseks liige peab olema notariaalselt kinnitatud või Suurendage liikme Largo kreemi digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.

Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga.

Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või notariaalmärkesmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit.

Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

Äriseadustik – Riigi Teataja

Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku paragrahvis nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud asutamisleping äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus.

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras Tahendab suurendamiseks liige notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt Kust alustada liikme suurenemist § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks aadressi ja elektronposti aadressiga ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus.

Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud.

Tahendab suurendamiseks liige

Language switcher

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik. Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4². Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7Tahendab suurendamiseks liige peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil.