Sõltuvalt piirkonnast valmivad nad juuni lõpust juuli lõpuni ja samal puul peaaegu üheaegselt; kirsid kannavad vilja rikkalikult, tavaliselt kolmandal aastal ja kuni aastat aastas. Schisandra marjad on kahe seemnega, erkpunased, mahlased, sfäärilised, väga hapud. Allkiri kantakse mängu protokolli. Selle jaoks sobivad lõunapoolsed päikeselised kohad, kus on savine pinnas või must muld. Põõsad on mitmeaastane puittaim kuslapuu perekonnast. Pohla on metsane metsamarjas.

Korvpall – Vikipeedia

Jooksvat aega ehk olukorda, kus mänguaeg peatatakse vaid veerandaegade lõpul, FIBA reeglites ei lubata. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile.

Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. Samas võib täiendava sanktsiooni kehtestada võistluse korraldaja. Võimalik on näiteks rahatrahv. Võimalik on ka mängule mitte lubamine, ehkki selline piirang eeldab tavaliselt turniirist osavõtjate kokkulepet. Punkti eesmärgiks on sekretariaadi töö lihtsustamine, sest kiirustades mängijate nimede protokolli kandmine põhjustab eksitusi.

Viimast eriti võõrapäraste nimede puhul. Andmed tuleb küll esitada 20 minutit enne mängu algust, kuid nende allkirjaga kinnitamine võib viibida kuni 10 minutini enne mängu algust. Allkiri kantakse mängu protokolli. Praktikas on siiski tavaline, et andmed esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks.

Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub, lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut.

Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang 5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega.

Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise Foto tavaliste suuruste liikmest sooritada 5 sekundi jooksul.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul.

Hoides palli kauem kui 5 sekundit, rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta, olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha, näiteks siis, kui ta on kaitsemängijate vahele surutud.

Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks. Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit.

Vead[ muuda muuda lähteteksti ] Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks ei nimetata kõiki määruste rikkumisi, vaid ainult neid, mida määrustikus vigadeks nimetatakse.

Tuntakse isiklikku viga, kahepoolset viga, ebasportlikku viga, tehnilist viga ja diskvalifitseerivat viga. Vigadeks nimetatud rikkumised erinevad teistest rikkumistest selle poolest, et need seotakse mänguprotokollis iga mängijaga personaalselt. Iga mängija võib teha kõige rohkem 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse.

Metsamarjad - kõige tavalisemate söödavate põllukultuuride nimi ja foto

Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, aga võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine.

Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti korvile viskamise pealeviske takistamisel.

Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Korvpalli mängitakse piiratud ruumis liikudes, mistõttu iga kehakontakti ei loeta veaks. Isikliku vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest.

Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kusjuures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Mõistmaks isiklikku viga on vaja mõista korvpallis kasutatavat silindri ja vertikaalsuse põhimõtet.

Silindri põhimõte tähendab, et kaitsval mängijal ja pallita ründajal on õigus teatud ruumiosale väljakul. Selle ruumiosa piiritlevad tagant mängija istmik, eest peopesad Harjutused Suumi liikme video külgedel jalalabade välisküljed.

Seletust illustreerib antud joonis. Ühtlasi on vertikaalsuse põhimõtte Foto tavaliste suuruste liikmest mängijal õigus selle mõttelise silindri sees üles ja alla hüpata ehk tal on õigus õhuruumile oma silindri kohal. Mängija, kelle kehaosa väljub nimetatud mõttelisest silindrist ning puudutab vastast ehk tungib vastase mõttelisse silindrisse loetakse kehakontakti põhjustajaks. Juhul kui vastasmängijate kontakt on kohtuniku hinnangul määrusi rikkuv, mäng peatatakse ja kehakontakti põhjustajale määratakse karistus.

Palliga ründaja ei oma mõttelist silindrit enda ümber. Kehakontakti põhjustaja olukorras Foto tavaliste suuruste liikmest vs palliga ründaja määratakse järgnevalt. Palliga ründaja loetakse põhjustajaks siis, kui kaitsja oli enne kontakti kahe jalaga maas ja näoga vastase poole, hoides käsi oma "silindri" sees.

Jalad peavad olema korvpalli kaitseasendile omaselt harkseisus. Vastupidisel juhul loetakse kontakti põhjustajaks kaitsja. Kohtunik signaliseerib isiklikku viga parema tõstetud rusikaga, vasakuga osutab vea sooritanule Kahepoolne viga ehk nn topeltviga vilistatakse siis, kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea.

Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvialuses võitluses lauapõrkest langeva palli lauapalli pärast. Ebasportlik viga on vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase suunatud ründamisel.

See tähendab, et eesmärgi saavutamine tõukamise, löömise, kinni hoidmise või muu sarnase tegevuse abil ei ole lubatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest, vilistatakse ebasportlik viga. Näiteks lööb mängija vastast vastu käsi saamaks palli oma valdusse, tegemata seejuures katset lüüa ära palli ennast.

Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja on teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Kui ebasportlik viga määratakse füüsilise tegevuse eest, siis tehniline viga määratakse ebasportliku "vaimse" tegevuse eest.

Selleks võib olla sõimlemine, ebaviisakas käitumine ja solvavate žestide kasutamine. Samas karistatakse tehnilise veaga ka mängu tahtliku venitamise, vea teesklemise ja vabaviske ajal vastase ehmatamise jmt eest. Vea teesklemine toimub korvpallis reeglina stiilis, kus hetk enne eeldatavat tugevat kehakontakti vastasmängijaga visatakse ennast platsile selili ja nõutakse vea määramist vastasele.

Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim.

Metsamarjad - tavaliste söödavate ja mürgiste põllukultuuride nimi ja foto - Teravili

Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige.

Marjad Marjad Toidu tüüp Kõik marjad võib laias laastus jagada kahte suurde rühma: kasvavad ilma inimese sekkumiseta metsas, jõekallastel ja soodes ja kasvatatakse isiklikel maatükkidel. Lihtsamalt öeldes, metsa ja aia jaoks. Metsamarjade ilmnemise ajalugu tänapäevase inimese toidulaual ulatub kaugesse kiviaega, mil puuviljad ja juured olid meie esivanemate toidu aluseks, sest jahipidamine oli harva edukas. Niisiis kõndisid meie esivanemad metsade, kuristike ja soode vahelt läbi, otsides metsvaarikaid, murakaid, mustikaid, jõhvikaid ja mustikaid, et toetada omalaadse keha elu kuni paremate aegadeni, mil jahimehed tapavad metsalise ja toidavad hõimu värske lihaga.

Võib-olla tundus neil aegadel sellist toitu vähe, kuid nüüd on värskete marjade ostmine väljaspool hooaega paljudele luksuseks. Kuigi näib, mis võiks olla lihtsam kui metsa minna ja lõhnavaid Foto tavaliste suuruste liikmest korjata - looduslik vitamiinide ja mineraalide kontsentraat? Lõppude lõpuks saab neid koristada suve algusest kuni esimeste külmadeni, samal ajal kui metsasügavustest pärit marjad ei taga kindlasti tsivilisatsiooni "kingitusi" toksiinide ja kantserogeenide kujul ning antioksüdantide tase neis läheneb maksimaalsele võimalikule.

Kuid kahjuks suundub kaasaegne Homo Sapiens parimal juhul ülemeredepartemangude puuviljapoodi või toiduturule.

  1. Sotsiaalne uuring liikme suuruse kohta

Marju turult ostes pööravad "kogenud" ostjad alati tähelepanu kortsutamata, kuivadele ja mitte mädanenud marjadele, samuti konteinerile, milles need müüki pannakse. Marjad säilitavad oma aroomi, värvi ja kuju ainult korvikestes, emailitud ämbris aga saavad nad mureneda ja mahla anda. Sellistest marjadest saab valmistada ainult moosi, mahla või marmelaadi ning moosi jaoks on vaja valida puuvilju, mis siirupis ilusad välja näeksid. Köögiviljaaedades ja viljapuuaedades kasvatatakse mitut tüüpi marju, mis on koristamiseks palju mugavam - kuhugi pole vaja minna, vaid on aega vaid Foto tavaliste suuruste liikmest küpsete puuviljade korjamiseks.

Kahtlemata on metsvaarikad, maasikad või sõstrad palju aromaatsemad kui nende kodustatud "õed", kuid kui rääkida suurusest Metsamarjad on väikesed ja kohati aedmarjadega võrreldes vähem magusad, siis ilusate "kultuuriliste" marjade ostmisel tekivad küsimused selle piirkonna keskkonnasõbralikkuse kohta, kus nad asuvad koguti ka kasutatud väetiste koguse kohta.

Küsimus "kas see on mürgine või söödav" seisis endiselt meie esivanemate ees, kuid nad võisid jälgida loomade ja lindude sööki ning teha järeldusi marja kasulikkuse kohta: loom ei maitse kunagi "halba" toodet. Homo sapiensil on selline võimalus juba ammu ära võetud, nii et peate marju ostma juhuslikult, keskendudes ainult välimusele ja lõhnale. Koostis ja kasulikud omadused Metsa- või aiamarjad on ammendamatu vitamiinide, makro- ja mikroelementide, orgaaniliste hapete, aromaatsete ühendite ja paljude teiste inimesele väärtuslike ainete allikas, mis tugevdavad tervist ja suurendavad tõhusust.

Taiuslik liikme suurus meestel

Isegi iidsetel aegadel Vene sisemaal tundsid nad marjataimede tervendavat jõudu ja kasutasid mitte ainult nende puuvilju, vaid ka juuri, lehti ja varred.

Vaarikalehtede ja marjade keetmine leevendas palavikku ja aitas rasedal sünnitada, mustikad andsid nägemisteravuse ja tugevdasid veresooni, viburnum aitas köhadest ja närvikahjustustest vabaneda. Ja paljusid vanu ravimeetodeid toetab tänapäeval teaduslik seletus ja rakendamist jätkatakse, kuid juba linnades alternatiivse meditsiini meetodina.

Salitsüülhapet leiti vaarikatest - tänapäevaste palavikuvastaste ravimite baasil määrab mustikate C-vitamiini rikkus selle mõju nägemisorganile, viburnumi viljad sisaldavad palderjan- ja isovalerhappeid, millel on rahustav toime.

Iga marja on iseenesest väga väärtuslik ja igal inimesel on isiksuseomadused. Ja marja tõeline tähendus saab teoks alles koos külmade saabumisega, seetõttu proovivad teadlikud inimesed soojal aastaajal loodusest "maksimumi saada" ja küpsedes maitsta kõiki "suviseid võlusid".

Kahjustus ja vastunäidustused Edit Marjad sisaldavad palju orgaanilisi happeid, seetõttu võib nende liigse tarbimise korral tekkida hammaste lagunemine. Mõõdukalt ei ole söödavad marjad organismile kahjulikud, kuid nende sisaldus toidus peaks olema piiratud inimestega, kellel on seedesüsteemi kroonilised haigused, eriti pankreatiidi ja koletsüstiidiga.

Suurenda oma liikme ise

Vaated Redigeeri Arbuus on aastane kõrreline, pärit kõrvitsa perekonnast. Ta õitseb suve esimesel poolel, suurte, kollaste, ühekordsete õitega. Arbuusiviljad valmivad augustis-septembris. Sõltuvalt sordist võivad need olla sfäärilised, ovaalsed, lamestatud või silindrilised.

Arbuusikoore värvimine valgest ja kollasest tumeroheliselt mustriga võre, triipude, täppide kujul. Viljaliha on roosa, punane, karmiinpunane, harvem valge ja kollane. Arbuus maitseb magusalt, mahlaselt ja õrnalt Barberry kuulub põõsaste, harvemini puude perekonda Barberry.

Liikme laiendamise seade

Need on heitlehised, pool-igihaljad lehestik kukub osaliselt mahaigihaljad põõsad või väikesed puud, millel on jämedad võrsed, mis hargnevad terava nurga all. Koor on pruunikas-hall või pruunikas-hall. Pohl on mitmeaastane, madala, igihaljas hargnev alamõõsas, ulatudes 10—20 cm kõrguseks. Lehed on väikesed, leherootsed, nahkjad, läikivad. Lilled on roosakasvalged kellad, pikkusega 5mm, mis on okste ülaossa kogutud haruldaste pintslitega.

Õitseb mais - juuni alguses. Pohlaviljad on väikese suurusega erkpunased marjad, iseloomuliku magushapu maitsega. Valmib augustis-septembris.

Kas on voimalik arsti liiget suurendada

Pohla on metsane metsamarjas. Leitud tundras, aga ka metsaaladel, parasvöötmes. Põõsad on mitmeaastane puittaim kuslapuu perekonnast. Põõsas või väike puu, ulatudes 3—10 m kõrguseks. Pagasiruum ja oksad on hallid. Lehed on vastupidised, leherootsud, pinnapealsed. Õied on väikesed, lõhnavad, kreemjad või kollakasvalged. Õitseb maist juuni esimese pooleni. Sarapuu viljad on mustad ja lillad, marjakujulised.

Valmib augustis - septembris. Looduses leitakse must Euroopa harilik harilik põõsas põõsaste vahel Venemaa Euroopa osa keskmises tsoonis, Ukrainas, Baltimaades ja Valgevenes, Krimmis, Kaukaasias, Venemaa kaguosas.

Elderberry kasvab nii päikselises kui varjulises kohas. Paljundamine toimub vanade põõsaste jagamise, kihilisuse ja seemnete külvamise teel. Viinamarjad on viinamarjade perekonna taimeperekond, aga ka selliste taimede viljad, mis küpseks saades on magusad marjad. Sfäärilised või munajad viinamarjad, kogutud enam-vähem lahtistesse harva tihedatesse kobaratesse.

Marjade värvus varieerub sõltuvalt sordist suuresti kollane, rohekas, tumesinine, lilla, must jne. Venemaa ja SRÜ riikide territooriumil kasvab kokku üle viinamarjasordi. Puu või põõsas, tavaliselt mitme tüvega 1,5—2,5 m kõrge, harva kuni 3 m ja rohkem.

Naljad suurendad

Lehed on tumerohelised, ovaalsed, allpool karvane, tugevalt gofreeritud, terava otsaga. Lilled on valged, valge roosa harva roosaläbimõõduga kuni 2,5 cm. Kirsipuuviljad on ovaalsed koogiviljad, küpsena punased, maitselt magusad vahel hapudpeenemad kui tavalised kirsid läbimõõduga 0,8—1,5 cmkaetud väikese tibakesega.

Sõltuvalt piirkonnast valmivad nad juuni lõpust juuli lõpuni ja samal puul peaaegu üheaegselt; kirsid kannavad vilja rikkalikult, tavaliselt kolmandal aastal ja kuni aastat aastas. Goji-marja harilik hundikari või Lycium barbarum kuulub taimede rühma, mille üldnimetus on hundikarjas.

Muide, mitte kõik selle rühma taimed ei avalda inimestele toksilist toimet - mõnel selle liigil on ainulaadsed raviomadused. Alates iidsetest aegadest on goji marja Hiina meditsiinis kasutatud libiido suurendamiseks naistel ja meestel, samuti meeleolu tõstmiseks ja heaolu parandamiseks stressiolukordades.

Arvatakse, et see taim aitab võidelda vähirakkudega, tugevdab immuunsust ja pikendab elu. Mustikas on väike kuni 1 meetri kõrgune põõsas hallide siledate kaarjate okstega. Lehed kuni 3 cm pikad. Lilled on väikesed, viiekarilised, valged või roosakad. Mustikaviljad on sinaka õitega sinised, mahlased söödavad marjad kuni 1,2 cm pikad.

Mõnikord nimetatakse mustikaid joodikuks või gonobliks, kuna need väidetavalt joovad ja ajavad peavalu. Kuid tegelikult on nende nähtuste süüdlane metsik rosmariin, mis kasvab sageli mustikate naabruses. Mustikad koristatakse toorelt ja töödeldakse tarbimiseks. Nendest valmistatakse moosi ja neid kasutatakse ka veini valmistamiseks. Kõrvitsa perekonna taim, perekonna Kurk Foto tavaliste suuruste liikmest, melonikultuur, valemari. Melon on sooja ja valgust armastav taim, vastupidav mulla soolsusele ja põuale, talub halvasti kõrget õhuniiskust.

Ühel taimel võib sõltuvalt sordist ja kasvatamiskohast moodustada kaks kuni kaheksa vilja, mis kaaluvad 1,5—10 kg. Melonid on sfäärilised või silindrilised, rohelised, kollased, pruunid või valged, tavaliselt roheliste triipudega. Meloni valmimisperiood kaks kuni kuus kuud.

Mitmeaastane põõsas perekonnast Rubus, mis kuulub Rosaceae perekonda. Murakad on levinud Euraasia mandri põhja- ja parasvöötme laiuskraadidel, okas- ja segametsades, jõgede lammidel, metsa-steppide vööndis. Aed-murakaid praktiliselt pole, seega peavad selle marja armastajad toetuma looduse soosimisele ja ootama selle metsamarja head saaki.

Maasikas on mitmeaastane Rosaceae perekonna taim, mille kõrgus on kuni 20 cm. Risoom on lühike, kaldus, arvukate juhuslike pruunikaspruunide õhukeste juurtega. Vars on püstine, lehed, karvadega kaetud. Lehed pikkadel petioles, trifoliate, tumeroheline ülal, sinakasroheline all, pehme karvane. Juurevõrsed arenevad basaallehtede aksilidest. Õitseb maist juulini. Lilled on valged, paiknevad pikkadel pedikul. Maasika vili on vale, seda nimetatakse valesti marjaks.

See on ülekasvanud lihav, lõhnav, erkpunane anum. Maasikad valmivad juulis - septembris. Rosaceae perekonna hämmastav Foto tavaliste suuruste liikmest. See on kasvutingimustele vähenõudlik, talub tavaliselt külma kuni —40—50 kraadi ja õitsemise ajal kuni —5 —7 kraadi. Irga kasvab hästi erineva koostise ja happesusega muldadel. Kuid seal on hädavajalik tingimus - kui soovite saada suurte, magusate, värskete marjade aroomiga saaki, peate Irge jaoks võtma päikeselise koha. Seetõttu peaksid irgapõõsad asuma vähemalt 2, m kaugusel, välja arvatud juhul, kui soovitakse kasvatada kõrget hekki, mille jaoks irga on väga sobiv.

Viburnum Punane mari, millel on üsna suur pit. Viburnum valmib septembri lõpus pärast esimest külmakraadi.

Navigeerimismenüü

Enne seda on marja kibedusega üsna hapu ja kergete külmade mõjul omandab ta magususe. Laialdaselt kasutatav traditsioonilises meditsiinis. Põõsas meetrit kõrge, vahel väike puu. Inimkond on hauapuud haritud väga pikka aega, teatavad ajaloolased enam kui aastat tagasi tänapäevase Šveitsi territooriumil asuvate inimasustuste kaevamistel leitud dogwoodi luude kohta.

Maasikas on mitmeaastane rohttaim, 15—35 cm kõrgune, kuulub Rosaceae perekonda. Vars on püstine, lehed on suured, helerohelise värvusega. Corymbose 5—12 õie õisikud lühikestel tihedalt pubestsetel pediküüridel. Lilled on tavaliselt ühelehelised, viie kroonlehega, valged, topeltüvega. Maasikate õitsemise ja maasikate valmimise vahel kulgeb 20—26 päeva. See on igihaljas taim, õhukeste ja madalate võrsetega põõsas. Võrsete pikkus on keskmiselt umbes 30 cm, looduslike jõhvikate marjad on punased, sfäärilised, läbimõõduga mm.

Mõnes spetsiaalselt aretatud sordis on kuni 2 cm läbimõõduga marju. Jõhvikad õitsevad juunis, marjade korjamine algab septembris ja jätkub kogu sügisel. Istandusmarjad küpsevad nädalat varem kui metsikud. Jõhvikaid saab hõlpsalt kevadeni säilitada. Foto tavaliste suuruste liikmest sõstar on karusmarja perekonna Grossulariaceae väike heitlehine mitmeaastane põõsas. Erinevalt mustast sõstrast on põõsad rohkem kokku surutud ja piklikud ülespoole. Põõsa alusest kasvavad tugevad ja paksud aastased võrsed lähevad selle moodustumisele ja asendavad vanu, surevaid oksi, kuid aastate jooksul nende järkjärguline kasv hajub.

Mitmeaastane mitme varrega põõsas, pika viljaperioodi ja suure saagikusega - kuni 1—5 põõsast kuni 20—25 kg.

Ettevaatust, mürgised metsamarjad

Karusmarjapõõsad sirguvad kuni 1,5 m ja läbimõõduga kuni 2 m. Karusmari on parasvöötme taim, talub kerget varjutamist, kuid on üsna hügrofiilne. Karusmarja juurestik asub 40 cm sügavusel. See on kõige parem asetada mööda tara ,5 m kaugusel põõsast.

Aja jooksul nad kasvavad, moodustades kindla okastüüri. Sidrunhein on magnoliaceae perekonnast pärit suur roniv viinapõõsas. Selle pikkus ulatub viisteist meetrini ja puude ümber keerdudes meenutab sidrunhein viinapuule. Vars on 2 sentimeetrit paks. Põhjapoolsetes piirkondades kasvab taim põõsa kujul. Schisandra marjad on kahe seemnega, erkpunased, mahlased, sfäärilised, väga hapud.

Seemned lõhnavad nagu sidrun ja on mõru, terava maitsega. Ka juurte ja varte koor lõhnab sidruni järele, sellest ka nimi - sidrunhein. Vaarikas on mitmeaastase risoomiga heitlehine põõsas, millest arenevad kaheaastased kuni poolteise meetri kõrgused õhutüved. Risoom on astmeline, puitunud, mitme juhusliku juurtega, moodustades tugeva võimas süsteemi. Varred on püstised. Lehed on ovaalsed, ülalt tumerohelised, alt valkjad, õrnade karvadega karvased.

Lilled on valged, umbes 1 cm läbimõõduga, kogutud väikeste ramsmiõisikute kujul, mis asuvad varte tippudel või lehe telgedes. Vaarikaviljad on väikesed karvased viljad, mis kasvavad mahutil koos kompleksviljadeks.

Ruskea kastikkeen tekeminen

Viljad on tavaliselt punased, kuid on olemas kollaste ja isegi mustade vaarikate sorte. Väike mitmeaastane taim roomava, hargnenud risoomiga. Vars on lihtne, püstine. Lehed on kortsus, südamekujulised, lobeda servaga. Pilvikarvili on segakomp, algul punakas ja küpsena kollakaskollane.

Pilvikad õitsevad mais ja Nyune, valmivad juulis ja augustis. Puu - hapu-vürtsikas, vein. Põõsas või väike puu, ulatudes kolme kuni nelja meetri kõrguseks, mille oksad on kaetud väikeste okkade ja kergelt piklike roheliste lehtedega.

Astelpaju tolmeldab tuul, õitseb hiliskevadel. Puuviljad on väikesed kuni 8—10 mmoranžikaskollane või punakasoranž, ovaalse kujuga. Selle taime nimi "astelpaju" on väga tabav, kuna selle marjad asuvad väga lühikestel vartel, okstel, millel nad asuvad, tihedalt nagu nad klammerduvad.

Marjadel on üsna meeldiv magushapu maitse ning omapärane ainulaadne aroom, mis pigem eemalt meenutab ananassit. Sellepärast nimetatakse astelpaju mõnikord põhjapoolseks ehk Siberi ananassiks. Perekonna Olive Oleaceae perekonna Olive Olea igihaljas Foto tavaliste suuruste liikmest pikk Foto tavaliste suuruste liikmest.

Täiskasvanud kasvatatud oliivipuu kõrgus on tavaliselt viis kuni kuus meetrit, kuid mõnikord ulatub see meetrini või rohkem. Pagasiruum on kaetud halli koorega, nõtke, kõver, vanemas eas tavaliselt õõnes. Oksad on sõlmelised, pikad. Lehed on kitsarinnalised, hallikasrohelise värvusega, ei lange talveks maha ja uuenevad järk-järgult kahe kuni kolme aasta jooksul.

Lõhnavad lilled on väga väikesed, 2—4 sentimeetrit pikad, valkjad, ühes õisikus 10—40 õit. Puuvili - 0,7—4 sentimeetri pikkused ja 1—2 sentimeetri läbimõõduga pikliku ovaalse kujuga oliivid, terava või nüri ninaga, lihavad, oliivide sees on kivi.

Kuni 10 m kõrgune puu, harvem Rosaceae perekonnast pärit põõsas. Rowan viljad on sfäärilised, marjakujulised, punased, hapud, mõrkjad, maitselt kergelt hapukad. Pärast esimest külmakartust kaotavad puuviljad leebuse, muutuvad maitsvaks, pisut magusaks. Viljad valmivad septembris, püsides puu otsas kuni sügava talveni. Looduses leidub mägine tuhka metsades ja mägipiirkondades põhjapoolkera põhja- ja keskosas. Üsna hõlpsasti hooldatav näeb enamik pihlakaspuid suurema osa aastast välja.

Mustkits on põõsas või väike puu, 1, suured liigid kuni meetrit kõrge, arvukate okkaliste okstega. Oksad kasvavad horisontaalselt ja lõpevad terava, paksu okkaga. Noored oksad on pubesentsed. Okkalehed on elliptilised või munajas.

Noored lehed on õitsvad, vanusega muutuvad nad tumerohelisteks, matte läikega, nahast. Mustköögiviljad on üldiselt ümarad, väikesed läbimõõduga 10—15 mmvahajas kattega mustjas-sinised. Feijoa Lõuna-Ameerikast pärit roheline piklik mari.

Suuruse järgi on feijoa läbimõõt 5—7 cm ja kaal on umbes 20— g. Küpsena muutuvad viljad kerge hapukusega väga mahlakaks. Uus taim avastati Brasiilias teadusliku ekspeditsiooni ajal. Euroopas ilmusid esimesed viljad Sealt levis feijoa Vahemeremaadesse, Krimmi ja Kaukaasiasse.

Physalis vulgaris mitmeaastane, kirss, marunka on mitmeaastane taim Solanaceae perekonnast 50— cm kõrgune. Physalise maa-alused võrsed on hiilivad, puitunud, hargnevad. Selle varred on püstised. Physalis'e viljad on sfäärilised, mahlased, oranžid või punased marjad, mis on ümbritsetud paisunud tulise oranži mullikujulise marjaga. Taim õitseb mais - augustis. Physalis viljad valmivad juunis - septembris. Kasvab kõikjal heledates metsades, põõsaste keskel, metsaservadel, kuristikes.

Pinki perekonnast kuni 10 meetri kõrguseks kasvav puittaim, kirsi lähisugulane.

Sa oled siin

Kirsilehed on lühikese kujuga, teravatipulised, pikliku munakujulise või elliptilise kujuga. Plaadi põhjas kahe näärmega petioles, pikkusega kuni 16 cm.

Valged lilled ilmuvad võrsetele reeglina vahetult enne lehtede avanemist, moodustades väheste õitega peaaegu istumatud vihmavarjud. Kirsipuuviljad on ovaalsed, sfäärilised või südamekujulised, läbimõõduga kuni 2 cm.

Kirsipuuvärv on kollane, punane, roosa. Karusmarja perekonda kuuluv mitmeaastane põõsas ulatub kuni 1,5 m kõrgusele madalamate kollakashallide võrsetega, mis on suve lõpuks pruunikad. Mustsõstra lehed on vahelduvad, leherootsud, kolme- viiesabalised, ülalpool, karvkatteta - kuldsete näärmetega veenide ääres, lõhnava spetsiifilise lõhnaga, laiusega kuni 12 cm. Lilled 7—9 mm, lilla või roosakashall, viieliikmelised, kogutud 3—8 cm pikkuste rippuvate rasside puhul 5— Mustasõstra vili on mitmeseemne must või tumevioletne lõhnav ümar läikiv marja läbimõõduga 7—10 mm.

Õied mais - juunis, viljad valmivad juulis - augustis. Heatheri perekonna Vaccinium perekonna mitmeaastane alamõõduline põõsas, kõrgusega cm. Varred on püstised, hargnenud, siledad. Mustika risoom on pikk, hiiliv. Lehed on elliptilised, siledad, helerohelised, nahksed, 10—30 mm pikad, hõredate karvade ja sakiliste servadega kaetud.

Lisapuhkepäevade hüvitamise korduma kippuvad küsimused | Sotsiaalkindlustusamet

Õitseb mais-juunis. Lilled on rohekasvalged, roosa varjundiga, üksikud. Need asuvad lühikestel pedikulitel ülalehtede telgedes. Mustikad on mahlased, mustad, sinakashalli õitega, läikivad. Viljaliha on tumepunane, mahlane, pehme, paljude seemnetega. Kui töötaja või lapse teine vanem on kasutanud või soovib kasutada lapsepuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkusepäevade arv.

Kas puudega lapse vanema puhkust saab kasutada ka mitme tööandja juures korraga? Puudega lapse vanema puhkust makstakse kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. Riik soovib, et puudega laste vanemad puhkaksid ning tööandjad seda puhkust võimaldaksid. Kui töötajal on mitu tööandjat ja töökorraldus võimaldab tal mitme tööandja juures ühel päeval tööd teha, peab tal olema võimalus ka mitme tööandja juures samal päeval puudega lapse vanema puhkust kasutada. Näide 1 Mari töötab töölepingu alusel kolmes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada 6 tööpäeva puudega lapse vanemapuhkust, et viibida koos lapsega taastusravis.

Liikmed ja labimoodu mootmed

Mari saavutas tööandjatega kokkuleppe puhkuse kasutamiseks ajavahemikul Mari tööandjad esitavad andmiku riigieelarvest puhkusetasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab töötasu kõikidele tööandjatele. Näide 2 Jüri töötab töölepingu alusel kahes ettevõttes ning soovib käesoleva aasta juunikuus kasutada puudega lapse vanema puhkust mõlema tööandja juures, aga erinevatel kuupäevadel.

Jüri teeb avalduse mõlema tööandja juures, märkides ühele tööandjale esitatud avalduses, et soovib kasutada puudega lapse vanema puhkust ajavahemikul Kui puhkuse perioodid ei kattu erinevate tööandjate juures, saab Jüri kasutada kokku 6 tööpäeva puudega lapse vanema puhkust. Alates Seaduse järgi peab tööandja töötajale väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse tasu hüvitama ning riik omakorda hüvitab selle tööandjale. Puhkusetasu hüvitamiseks peab olema töötajaga sõlmitud tööleping.